30.09.-4.10.2015 toimus Kaunases järjekordne põllumajandusmess „Spendrimu ratas 2015“. Selle raames oli üles pandud ka jahindusosakond, kus oma väljapanekuga osales juba teist korda ka Eesti. Eestit esindasid EJSi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe ja loodusemees Peeter Hussar. Kolme Balti riigi kõrval oli oma stend ka Valgevenel.
Eraldi olid oma stendidega väljas Leedu Jahimeeste ja Kalameeste Seltsi maakondlikud organisatsioonid. Lisaks mitmesugustele teabeüritustele oli ka leedu hagija ja saksa spanjeli demonstratsioonid. Igal maakonna stendil oli ka väike trofeenäitus parimatest trofeedest. Lisaks pakuti külastajatele iga päev tasuta ulukiroogi metsseast, punahirvest, põdrast ja metskitsest. Järjekorrad olid meeletud.
Huvi meie jahinduse vastu oli suur. Väga palju oli külastajate seas poolakaid ja sakslasi.
Kuna kohal olid kõigi kolme Balti riigi jahindusorganisatsioonide esindajad, siis korraldas FACE asepresident ja Balti regiooni juht Linda Dombrovska töökoosoleku.
Probleem on taiga rabahanes – loe artiklit. Nimelt on kavas ka Baltkumis rabahane jaht kinni panna nagu Soomes*. Selleks et meil oleks tõestusmaterjali selle kohta, et kas taiga rabahani rändab meilt läbi või mitte, oleks meil vaja pildistada kõikide nii palju kui võimalik kütitud rabahanede päid ja salvestada need andmepanka. Lätlased on seda asunud tegema juba jahihooaja algusest ja praeguseks on leitud taiga rabahanesid saagi hulgas vaid üksikuid.
*Eesti Jahimees 5/2014:
Soomes keelustati rabahanede küttimine
Rabahane küttimine on sellel jahihooajal keelatud kogu Soomes. Metsa- ja põllumajanduse ministeeriumi andmetel ei ole senised meetmed aidanud taiga rabahane arvukuse langust peatada. Soome Jahimeeste Selts tegi ettepaneku, et täiskeelu asemel võiks ikka küttimist, üks rabahani jahimehe kohta, lubada.
Jahikeelu eesmärk on vähendada küttimissurvet Soomes pesitsevale ja Soomest läbi rändavale asurkonnale. See abinõu tagaks taiga rabahane arvukuse tõusu.
Praegu valmistatakse ette kahte rabahane kaitsekorralduskava. Üks hõlmaks Soomet ja teine kogu rabahane rändeteed. Soome kaitsekorralduskavas keskendutakse sellele, et kestva jahinduse põhimõtteid kasutades oleks jahipidamist rabahanedele siiski võimalik jätkata.
Peale selle tuleks ministeeriumi arvates teha põhjalik uurimus rabahanede elupaikadest ja sigivusest Soomes. Kas rabahanede küttimine jätkub järgmisel aastal otsustatakse juba aasta pärast.
