Riigikogu jahinduse toetusrühma juhi Raivo Aegi kutsel külastasid EJS president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts kolmapäeval, 14. oktoobril Riigikogu. Kohtuti toetusgrupi liikmetega. Teemaks oli Eesti Jahimeeste Seltsi tutvustamine ja plaanitav jahiseaduse muudatus.
Puust ja Korts olid ettevalmistanud seltsi tutvustava presentatsiooni, milles tutvustati nii seltsi ajalugu, väärtusi, tegevusi kui ka ettevõtmisi rahvusvahelisel tasandil. Läbi mitmete suuremahuliste lepingute on EJS täna riigile vääriline partner, kellega arvestatakse.
Arutelu toimus ka jahiseaduse muudatuse osas. Siin oli riigikogu saadikutel hulga küsimusi, millele jahindusjuhid vastasid. Jahimeeste seisukohad muudatuste osas on juhatuses läbi arutatud ja otsustena vastu võetud. Need on läbinud põhjaliku analüüsi, mis tugines EJS väärtustele. Nii näiteks on üks meie väärtustest kaitsta ja arendada Eestile omast ühistegemises väljakujunenud jahikultuuri ja -traditsioone. Eesti jahinduslik ühistegemine on rahvuslik rikkus, mida tuleb hoida, see on osa meie kultuuripärandist.
Jahindus on ühiskonda, s.h eri rahvusi liitev ja ühiskonna erinevaid gruppe, integreeriv valdkond. Jahiseadus peab olema ühiskonda liitev, mitte lõhkuv. Nendest seisukohtadest lähtudes ei ole seltsil võimalik toetada metssea käsitlemist väikeulukina. See lõhub 7 aasta läbirääkimiste tulemusel tekkinud kokkulepet, mis on sätestatud kehtivas seaduses. See plaanitud säte reguleerib mitte praktilist jahipidamist, vaid jahikorraldust. Jahikorraldus on aga palju tõsisem asi, mida kergekäeliselt muuta ei saa.
Räägiti ka probleemidest, kus omanikel on takistatud metssigade arvu reguleerimine. Puust ja Korts kinnitasid, et üksikud probleemid on olemas ja valdavalt on need seotud konfliktidega kogukonnas. Hetkel on kaardistatud kolm seltsi, kus on olemas probleemid. Arutati seda, et miks peaks kolme probleemse seltsi pärast muutma seadust, kui jahipiirkondi on 326. Isegi kui meil ei ole kõik probleemsed piirkonnad teada ja neid on ütleme kümme korda rohkem, ka siis on probleemsete osakaal alla 10% Jahinduse juhtide sõnul tuleb nendega tegeleda juhtumipõhiselt ja lahendada probleemid.
Maaomanik ei pea kandma ülemääraseid kahjusi ja samas on vaja sätestada vastutus nendele isikutele, kes ei luba omal maal jahipidamist ja mille tulemusena on metssigade arvukus kohapeal suur. Ka selline näide oli riigikogu liikmel olemas.
Poolteist tundi väldanud kohtumine oli elav ja pakkus mõlemale poolele palju informatsiooni. Tekkisid ka mitmed uued ideed, mille rakendamisega lubasid seltsi juhid tegeleda.
Riigikogu jahinduse toetusrühm ühendab 18 saadikut, lisainfo toetusrühmast Riigikogu kodulehelt.
