Euroopa jahindusorganisatsioon FACE osaleb 3.-6. detsembrini toimuval 39. Berni konventsiooni komitee nõupidamisel, kus arutati valgepõsk-lagle erikaitse lisa muutmist.
Valitsuse ja organisatsioonide esindajad kohtuvad aastas korra komitee istungil Strasbourgis, et arutada keskkonnateemalisi küsimusi ning võtta vastu otsuseid. Sel korral keskendutakse põhiliselt Berni konventsiooni küsimusele, mis puudutab ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse manifesti, lindude kaitset, invasiivsete võõrliikide vastast võitlust ja bioloogilise mitmekesisuse ning kliimamuutuste vahelist mõju.
Berni konventsioon ehk eluslooduse ja selle looduslike elupaikade kaitse konventsioon on esimene looduskaitsele pühendatud rahvusvaheline kokkulepe, mis hõlmab nii Euroopat kui Aafrikat, kokku üle 50 riigi.
3. detsembri päevakavas oli Norra ettepanek muuta valgepõsk-lagle erikaitse alla kuuluvast II lisast (rangelt kaitstavad loomaliigid) lisasse III (kaitstavad loomaliigid). See on põhjendatud muudatus, kuna tegemist on kõige arvukama haneliste liigiga Euroopas ning selliste muudatuste kohta on konventsiooni tekstis vastavad sätted. Kahjuks selle suhtes ELi liikmete vahel häälteenamust ei saavutatud. „See poliitiline otsus, mitte midagi teha, valmistab pettumuse, eriti seetõttu et esimene Euroopa Komisjoni ettepanek toetas Norrat muudatuste tegemisel,“ kirjutab FACE oma pressiteated. „See on järjekordne näide tõketest, mis tekivad rahvusvahelises õigusruumis liigikaitse seisundi muutmisel,“ seisis kodulehel.
FACE esindaja Daniel Švrčula sekkus arutellu Norra ettepanekut toetades, selgitades, et sellist muudatust tuleks käsitleda looduskaitse eduloona, kuna valgepõsk-lagle asurkonna eesmärki on ületatud.
„See on kurb päev Berni konventsiooni jaoks, kuna takistatud on populatsiooni suundumuse muutmine. Berni konventsiooni III lisa pakub liikidele kaitset sellisel tasemel nagu valgepõsk-laglele sobiks. Praegune otsus takistab aga näiteks AEWA kavas olevate liikide rändeteede haldamist,“ ütles Švrčula.
Berni konventsiooni eesmärk on Euroopa metsiku taimestiku ja loomastiku ning nende looduslike elupaikade säilitamine ja rahvusvahelise koostöö edendamine metsiku looduse kaitseks, pöörates erilist tähelepanu ohustatud liikide, sealhulgas ohustatud rändliikide kaitsele. Berni konventsiooni alusel rangelt kaitstavate liikide hulka kuuluvad paljud Eestis veel suhteliselt tavalised loomad, näiteks: karu, ilves, hunt, valge-toonekurg ja rukkirääk. Rangelt kaitstavate loomaliikide küttimiseks peab Eesti taotlema konventsioonikeskuselt erandeid.
