Rahvuslooma töögrupi koosolek toimus 16. detsembril Tallinna loomaaia keskkonnaharidusekeskuses raamatukogu hoones. Töögrupi liikmeid võõrustas Tallinna loomaaed koostöös Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsiga. Võeti kokku möödunud tööaasta.
Töögrupi juhi Helen Arusoo sõnul võeti enne aasta lõppu rahvuslooma teema kokku ja räägiti, kuidas hundil rahvusloomana teisel aastal on läinud. „Äärmiselt oluline on koostöö meie kahe peamise sihtgrupiga: lambakasvatajate ja jahimeestega. Seetõttu oli ka päevakavas plaanitud mõlema esindaja sõnavõtt. Arvestades teema keerukust võib aastaga rahule jääda. Oluline on, et kõik tähtsad teemad on laual ja me tegeleme nendega,“ ütles ta.
Päevakavas oli kolm sisulist teemat. Helen Arusoo rääkis lühidalt, mis hundi imago tõstmiseks jooksval aastal tehti. Teema kokkuvõtteks kinnitati eesmärk – parandada inimeste ja institutsioonide omavahelisi suhteid, et tagada hunti parem suhtumine.
Lambakasvatajate esindaja Ell Sellis rääkis, mis lambakasvatajate rindel toimub. Lambakasvatajatele on oluline, et kompensatsioone puudutav seadusemuudatus saaks ellu viidud.
Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts kõneles jahimeeste meeleoludest ja muredest. Tema sõnul on viimasel ajal suur mure jahikoerte murdmine. „Me ei ole rahul sellega, kuidas suhtutakse jahikoerte hukkumisse. Jahikoer on sama oluline kui vetelpäästekoer, politseikoer või piirivalve koer. Ta on elus ja efektiivne töövahend jahimeestele riigi ja ühiskonna poolt etteantud ülesannete täitmiseks,“ ütles Korts.
Tegevjuht rõhutas oma esitluses ka rohkema ja parema suhtlemise vajalikkust. „Suurkiskjate efektiivsel kaitsekorraldamisel ja majandamisel on vaja senisest enam usaldust. Usaldusel põhinev kaitsekorraldamise skeem on kõige efektiivsem,“ lisas ta.
Rahvuslooma töögrupi töös osalevad nii teadlased, hundihuvilised, jahimehed, lambakasvatajad, loomaaia sõbrad ja Looduskalendri toimetus.
