22. oktoobril toimus korraline Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse koosolek. Päevakorras oli kuus sisulist punkti ja lisaks informatsioon. Koosolek algas pidulikult. President Margus Puust õnnitles kauaaegset seltsi juhiabi-sekretäri juubeli puhul Lea Truskat. Leale kuulusid ka juhatuse teiste liikmete tänusõnad tubli töö eest.
Edasi kinnitati päevakord ja asuti rääkima tõsistel teemadel, nagu metssigade küttimisest SAKi tingimustes. Juhatuse liikmed tegid ülevaate metsseajahi olukorrast oma piirkonnas. Läänemaal on kütitud ca 50% etteantud mahust. Järva maakonnas 30%. Järva jahimehed on esitanud ka mitmeid vaided KKA peadirektori määruse kohta. Ei olda rahul käsukorraga ja ähvardustega, peibutussööda vähese lubatud kogusega ja selgitati, et maaomanikud on väheaktiivsed. Ainult mõned maaomanikud on sealubade vastu huvi tundnud.
Saaremaal on kütitud 66% mahust ja küttimine edeneb hästi. Saarlased ei usu, et maaomanikele metssealubade andmine oluliselt küttimisele kaasa aitaks. Raplamaal on kütitud 1100 metssiga ehk pool jahindusnõukogus vastuvõetud normist. Tartumaa tõi ennetavalt arvukuse juba eelmisel jahihooajal alla. Samuti ei ole Tartumaal probleemi, et keegi hoiaks tahtlikult arvukust kõrgel. Juhatuse liikmed tõdesid, et kohati on probleem soolise ja vanuselise struktuuri jälgimisel. Kui metssigu on vähe, siis tuleb küttida kõik, mis ette satuvad. Mitmete piirkondade esindajad tõdesid huvitavat fakti, et seakarjad põgenevad katku eest. Nii on enne katku tulemist mitmel pool kohatud võõraid ja tundmatuid seakarju. Tartu esindaja Jaak Volmeri sõnul tuleb koos metssigade arvukusega alla tuua ka suurkiskjate oma. Kui söödabaas kaob, siis oleks see loogiline.
Valgamaal on kütitud alla 40% normist ja kohati on metssiga väga vähe. Võrumaal kütiti eelmise aastal 1300 metssiga ja sellel aastal on kohustuslik küttimismaht 1400. Algusel oli see meestel tekitanud arusaamatust, aga nüüd võetakse asja rahulikult ja tehakse KKA-ga koostööd.
Pärnumaal edeneb küttimine hästi. Kus metssiga on, seal kütitakse. Ka Pärnu esindaja Jaanus Põldmaa sõnutsi on kohati takistuseks sooline ja vanuseline struktuur.
Koos tõdeti, et targem on metssigu küttida, kui jätta neid katku võtta. Seda soovitavad nende piirkondade esindajad, kus katk on „puhta töö teinud“.
Kutsutud külalisena osales KKA peadirektor Andres Onemar. Ta alustas sellest, et kunagi, kui katku siia jõudes oli küsimuse all, kas metssigasid kütivad jahimehed või tuleks abi paluda jõustruktuuridelt, siis andsid jahimehed selge sõnumi, et nad saavad küttimisega ise hakkama. Peadirektor kiitis jahimehi nii Riigikogu Keskkonnakomisjoni istungil kui ka koosolekul. Jahimeestele pole eelmiste aastate kohta midagi ette heita, oma kohustused on nad täitnud. Tema käskkirja lähtepunkt oli ka see, et metssigade arvukus on vaatamata eelmiste perioodide küttimisele kasvanud. Täpsete arvude paika panemisel tõdeti, et see ei pruugi olla absoluutne tõde. Just seetõttu tehakse vahekokkuvõtteid, kus hinnatakse olukorda juba olemasolevast situatsioonist lähtuvalt. Eesmärk on arvukus viia alla 1,5 isendit 1000 ha, siis on alust arvata, et taud raugeb. Esimeses etapis on seatud eesmärk viia arvukus alla 5 isendi pealt 3 isendi peale 1000 ha kohta.
Onemar seletas ka, et KKA-l on seadusest tulenev kohustus tegutseda ja korralduse andmiseks on ainuke vorm käskkiri. Käskkirjal on oma nõuded, ta peab olema täpne, argumenteeritud ja sanktsiooniga. Käskkiri ei ole palvekiri. Samas ei ole KKA-l kunagi olnud eesmärki kelleltki jahimaad ära võtta. Ka küttimisstruktuur on suunatud sellele, et emiseid rohkem küttida. Olemas on Läti näide, mil küttimissurve suurenedes arvukus ei alanenud. Seega rõhuasetus on sellele, et küttida rohkem emiseid.
Andres Onemar edastas ka muu olulise info liikmeskonnale. Nimelt küsis EJS büroo KKA peadirektorilt eelnevalt, et kuidas on sisustatud Jahiseaduse § 25 lg3 p 3. Küsiti, sellest aspektist, kas maaomanik saab metsseajahti keelata.
- 25.Kinnisasja kasutamine jahipidamiseks
(3) Maaomanik ei või keelata oma kinnisasjal:
3) jahipidamist uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks Keskkonnaameti peadirektori kehtestatud korra kohaselt.
KKA tõlgenduse kohaselt ja KKA peadirektori käskkirja ja seaduse koosmõjust lähtudes ei saa maaomanik taudi ajal omal maal metsseajahti keelata. See käib aga ainult metsseajahi kohta!
Päevakorra teise sisulise punkti all käsitleti Jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu 77 SE I. Eelnõu kohta on antud eelnevalt EJS seisukohad nii KKM-le kui ka Riigikogu KK komisjonile. Töögruppides ja fraktsioonides on toimunud hulga kokkusaamisi, kus EJS-i esindajad on omad seisukohad esitanud.
EJS juhatus ei ole toetanud paragrahvi 40 lõige 4 muutmist selliselt, et jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või tema määratud isikule väikeulukite ja metssigade küttimiseks tasuta jahiloa. Siin on nähtud ohtu, et muudetakse jahikorraldust.
Vahepeal toimunud kokkusaamistel on EJS esindajad pakkunud välja, et katku puhul võiks olukorda reguleerida Keskkonnaamet. Juhatuse koosolekul oli arutlusel variant, kus Keskkonnaamet võib riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul kehtestada sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil ajavahemiku ja tingimused, millal jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa metssigade küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule.
Juhatus arutas väga põhjalikult erinevaid sõnastusi ja leidis, et need on vastuvõetavad juhul, kui tingimusena märgitakse ära võimalus kehtestada see regulatsioon ka ühes jahipiirkonnas. Sellisel juhul on võimalik tegeleda probleemidega just seal, kus need on.
Juhatuse seisukoha edastavad esmaspäeval Riigikogus toimuval Keskkonnakomisjoni istungil Margus Puust ja Tõnis Korts.
Järgmine päevakorra punkt käsitles ulukikahjustusi RMK aladel Valgamaa näitel. Väga põhjaliku ja analüüsiva ettekande tegi Valgamaa esindaja Rein Rosenberg. Tegemist on märkimisväärsete kahjudega. Elav arutelu toimus selle üle, kuidas edasi minna. Esimeses etapis tegelevad Valgamaa jahimehed kahjustatud tükkide üle vaatamisel leitud ebakõlade lahendamisega. Siis otsustatakse edasi.
EJS omalt poolt teeb RMK-le ettepaneku astuda läbirääkimistesse edasise kahjude käsitlemise osas. Tähelepanu on selles osas vaja pöörata lehtpuudele tekitatud osale.
Tegevjuht esitles III kv eelarvet ja selle täitmist ning juhatuse liikmed võtsid selle teadmiseks.
Päevakorrapunkt kokkutulekute edasisest korraldamisest sisaldas tegevjuhi küsimust, kuidas minna edasi. Oleme mõnes mõttes teelahkmel. Kokkutulek on paisunud festivaliks ja sobivaid paikasid on järjest vähem. Ka huvi kohapeal on erinev. Sündmuse korraldamine on ressursimahukas.
Juhatuse liikmed arutasid ja otsustasid küsida seda ka volinike käest kevadisel koosolekul. Järgmise aasta kokkutuleku korraldamise osas on ettepaneku esitanud Võrumaa. Ühte võimalikku kohta on koos ka vaatamas käidud. Otsustati, et kokkutulek korraldatakse Võrumaal. Koht veel täpsustatakse.
Muude küsimuste all oli teemaks küsimus loodusele tekitatud kahjude osas. Juhatuse liikmed ei pea normaalseks olukorda, kus jahimees peab loodusele tekitatud kahju hüvitama ajal, mil tal on jahiõiguse tasu 10 eurot maksmata. Kui luba väike- või suuruluki küttimiseks oli samal ajal olemas, siis on normaalne saada karistatud jahiõiguse maksmise toimingu tegemata jätmise eest. Loodusele tekitatud kahju ju tegelikult ei ole, kuna jahiluba oli olemas.
Selles osas lepiti kokku, et probleem teadvustatakse vajalikele institutsioonidele ja palutakse kiiret lahendust.
Järgmine juhatuse koosolek toimub juba 26. novembril.
