Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) esitas üheksale jahiühendusele kahjunõuded 2019. aasta jooksul riigimetsas tekkinud oluliste ulukikahjustuste eest. Kahjunõuete alusel hüvitatakse RMK-le kahjustatud aladel tehtavad täiendavad istutustööd 23,5 hektaril.
Võrreldes eelmise aastaga on esitatud kahjunõuete kogupindala vähenenud üle kolme korra (2018. aastal 79,8 ha). Kokku hinnati 2019. aasta jahimeeste poolt kompenseeritavad ulukikahjud 9200 eurole. Jahiühendused otsustasid kogunõudest 8000 eurot tasuda rahas ning ülejäänud osa katta oma tööga.
RMK jahindustalituse juhataja Kalev Männiste sõnul tuleneb kahjunõuete vähenemine eelkõige põdra ja punahirve kahjustuste vähenemise arvelt. „Rõõm on tõdeda, et jahimeeste poolt 2019. aastal suurendatud metskitse küttimismahud on hoidnud ka metskitsede põhjustatud kahjustused kontrolli all. Kõigi kolme ulukiliigi osas võib täna oluliste kahjustuste kogumahtu pidada nii metsakasvataja kui ka jahimehe vaatevinklist tasakaalus olevaks,“ lausus Männiste.
Põhiliseks metsakahjustajaks on meie metsades põder, kes põhjustab 87% kahjustustest. Põdrakahjustustest pea pool langeb Jõgevamaa ja Virumaa arvele. Olulistest metskitse kahjudest langeb kaks kolmandikku Põlva-, Tartu- ja Valgamaa arvele. Punahirve kahjustusi on täheldatud vaid saartel.
Jahipiirkondade kasutajatel tuleb maaomanikule hüvitada oluliste ulukikahjude likvideerimiseks tehtavad kulutused tulenevalt 2013. aastal kehtima hakanud jahiseadusest. RMK on sõlminud riigimaa jahindusliku kasutuse lepingu 329 jahipiirkonna kasutajaga.
RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligi 30% kogu Eestimaast, seal asub 47% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.
