Soomes on väikekiskjate püük muutunud viimastel aastatel jahimeeste hulgas populaarseks. Selle tagajärjel on märgatavalt paranenud tetrede ja metsiste olukord, põldpüüde looduslik populatsioon on tõusuteel, ilma et seda oleks tarvis farmilindude abil turgutada.
Väikekiskjate püügiga tegelevad Soomes väikesed huviliste grupid, kuhu kuulub tavaliselt kuni viis jahimeest ja muidugi jahikoerad. Kogu jahihooaja vältel käiakse oma jahiseltsides ja piirkondades, kuhu neid kutsutakse, püüdmas kährikuid, minke, rebaseid ja mäkrasid. Tegemist on enamasti väga pühendunud ja professionaalsete jahimeestega, kelle jaoks jahipidamine on ühtaegu hobi ja missioon.
Õppepäevad Jõgevamaal
22. ja 23. veebruaril korraldas Eesti Jahimeeste Selts koostöös kohaliku jahimehe Tiit Seeriga Jõgevamaal urujahi õppepäevad, kutsudes Soomest siia urujahile spetsialiseerunud jahitiimi koosseisus Janne Lindström, Juho Onnela, Markus Kuisma, Sami Asuintupa ja Antti Gardemeister. EJS-i poolt mehi vastu võtnud Andres Lillemäe sõnul on tegemist hästi kokkutöötanud ühe parima Soome meeskonnaga. Soomlased saabusid Eestisse kahe väikebussiga, milles oli urujahiks vajalik kõikvõimalik varustus ja üheksa Saksa jahiterjerit.
Esimene õppepäev viidi läbi Laiuse jahiseltsi maadel, vastuvõtjaks Jaan Oks. Saagiks saadi rebane ja mäger, teine reinuvader pääses urust putku.
Andres Lillemäe kommentaar: „Esimesel päeval oli ilm täiesti tuksis. Taevast sadas pussnuge ja kõike muud, aga osavõtjaid see ei seganud. Peale soomlaste oli kohal kümme eesti jahimeest. Rohkem osavõtjaid ei saanud registreerida, kuna siis poleks jahist midagi välja tulnud. Esimene urg oli teadaolevalt mäkrade omand. Kaks tundi jahti ja kaevamist ning suur isamäger oli käes. Meie jaoks uus oli ururadari kasutamine, mis näitas täpselt kätte koha, kus koer paigale jäi. Teise uru prognoos oli sama: mägrad, aga võib olla ka rebane. Varsti tabati üks rebane, teisel õnnestus täiesti ootamatust kohast välja hüpata ja minema pääseda. Kuna ilm pööras täitsa hulluks, jäid mägrad tabamata ja päev sai läbi.“
Teine õppepäev oli selles mõttes parim näidisjaht, et tõi esile kõik urujahi olulised lülid, mida jahimees peab teadma ja millega arvestama. Esmalt vaadatakse üle kogu ümbrus ja kahe väljapääsu juurde jäävad mehed püssidega valvesse, ülejäänud urusuudmed suletakse kuuseokstega. Koeraradarite abil määratakse urus koera lähim asupaik. Kui radarinäit jääb seisma, on aeg hakata kiiresti urgu lahti kaevama, milleks on kasutusel nii tavalised kui ka spetsiaalse kujuga urulabidad. Tihtipeale lõpeb kaevamine sellega, et loom hakkab urus koera ees uuesti liikuma ja kõik algab otsast peale. Urujaht võib kesta teinekord tunde. Soomlaste sõnul tulevad urujahimeestele kasuks füüsiline vastupidavus ja huumorimeel. Ebaõnnestunud üritused ei tohi moraali alla viia, vaid olukorda peab pidevalt ja targalt hindama.
Teisel õppepäeval ei toonud esimesed kaks urgu mingit tulemust. Peale lõunat viis jahiseltsi Ott juhatuse esimees Karmo Eesmäe jahiseltskonna kaugemale metsa, kust urujahitiim püüdis urgudest kinni kaks kährikut ja mägra.
Kokku saadi siis kahe päeva jooksul saagiks kaks kährikut, kaks mäkra ja rebase. Vastu kevadet tähendab see ümbruskonna metsas pääsemist päris paljudele pesitsevale lindudele ja nende poegadele.
Mida on meil soomlastelt õppida?
Õppepäevi läbi viinud Soome urujahitiim näitas, kuivõrd põnev võib olla urujaht koertega, kui see on hästi korraldatud ja kokku on saanud väike asjast huvitatud jahiseltskond. Mitmekesi jahti pidades on füüsiliselt raske urujaht märksa efektiivsem kui üksinda või kahekesi. SAK-i järgsel ajastul on väikekiskjate püük hea võimalus jätkata kollektiivjahti kogu jahihooaja vältel.
Soomes on populaarsed väikekiskjate püüdmise võistlused, mis toovad nädalavahetustel kokku ligi paarkümmend võistkonda, mille tulemusel kütitakse suurelt maa-alalt sedavõrd palju väikekiskjaid, et maaspesitsevate lindude pesitsemistingimused paranevad hüppeliselt. Võistlustel on jahimeestele stiimuliks sponsorite poolt välja pandud auhinnad peamiselt jahivarustuse ja -riietuse näol.
Väikekiskjate küttimine parandab oluliselt jahimeeste mainet avalikkuses, sest see aitab kaasa ohustatud lindude populatsiooni säilimisele ja kasvule.
Kõik see, mida tehakse Soomes, on võimalik ka Eestis. Igal juhul loodame ka siinpool Soome lahte juba käesoleva aasta hilissügisel väikekiskjate püügi võistlusega algust teha.
Huvilised võiksid juba moodustada viieliikmelised võistkonnad ja hakata tegema ettevalmistusi.
