Keskkonnaamet lubab 15. märtsist 15. maini üle Eesti kindlaksmääratud põldudel jahti hanedele ja lagledele, et uurida heidutusjahi mõju haneliste käitumisele ja saada soovitusi järgnevateks perioodideks.
Keskkonnaameti andmetel on haneliste: eriti raba-, suur-laukhane ja valgepõsk-lagle
arvukus viimastel aastatel tuntavalt tõusnud. Kevadrändel olevad,
Eestist massiliselt läbi rändavad, hanelised peatuvad maaomanike teraviljapõldudel ja
rohumaadel, põhjustades ulatuslikke kahjustusi.
Viimase kümne aasta jooksul on Eestis raba-, suur-laukhane ja valgepõsk lagle tekitatud kahustuste kompenseerimiseks maaomanikele välja makstavad summad oluliselt suurenenud. Kui 2009. aastal hüvitati haneliste tekitatud kahju summas ca 100 000 eurot, siis 2017. aastal maksti Keskkonnaameti poolt kahjusaajatele ca 230 000 eurot ja 2018 ning 2019. aastate eest kahjusid summas kokku 430 000 eurot. Kuna hüvitise puhul kehtib taotleja kohta summa piirmäär (ühele taotlejale ei hüvitata aastas rohkem kui 3200 eurot), siis on haneliste kahjustuste arvutuslik suurus veelgi kõrgem, jäädes viimasel viiel aastal 800 000-1 200 000 euro piiresse.
Haneliste (rabahani, suur-laukhani, valgepõsk-lagle, kanada-lagle ja hallhani) letaalset
heidutust teostatakse 2020. aastal aktiivses kasutuses olevatel, külvatud kultuuriga,
põllumassiividel. Ühelt põllumassiivilt on igas maakonnas lubatud korraga küttida kuni 2 ja ööpäevas kuni 10 isendit ning kogu heidutusperioodi jooksul võib ühelt põllumassiivilt maksimaalselt kokku küttida kuni 50 hanelist. Haneliste küttimismahtude piirarvu määramisel põllumassiividele on arvesse võetud lindude maandumise tõenäosust põldudele ja läbirändavate linnuparvede liigilist koosseisu.
2019. aastal läbi viidud uuringu andmetel kütiti letaalse heidutuse käigus ühe katsepõllu kohta kõige enam 7 hanelist ööpäevas ja kogu uuringu perioodil 18 isendit.
Põllumassiivid, kus letaalse heidutuse uuringut teostatakse, on ära jaotatud III tsooni. I
tsoonis on heidutusjaht keelatud ning lubatud vaid mitteletaalne heidutus (kaitsealad ja
väike-laukhane peatuskohad). II tsoonis on keelatud Eestis pesitseva hallhane küttimine
(saabub märtsis kohe pesitsema) ja lubatud Eestis hiljem pesitsusega alustava valgepõsklagle küttimine kuni 15. aprillini (alustab pesitsust hallhanest hiljem) ning lubatud suurlaukhane, kanada-lagle ja rabahane küttimine kogu uuringuperioodi jooksul. III tsoonis on lubatud valgepõsk-lagle, kanada lagle, suur-laukhane, hallhane ja rabahane küttimine kogu uuringuperioodi jooksul (15.03.2020–15.05.2020).
III tsoonis on lubatud küttida kuni 50 hanelist 15. märtsist kuni 15. maini.
Kuna jahipidamise eesmärk on põldudel viibivate haneliste hirmutamine ja eemale peletamine, siis on jahti lubatud pidada hiilimis- ja varitsusjahina ning keelatud on peibutusjaht. Jahivibu ja pliihaavlite kasutamine jahil ei ole lubatud.
Vaata Keskkonnaameti käskkirja siit.
