“Ka sigade Aafrika katku puhul leidus tegelasi, kes haigust ega selle levimisega kaasnevaid ohtusid tõsiselt ei võtnud, praktikas kehtestatud nõudeid eirasid ja eesmärke põlastasid,” kirjutab kauaaegne jahimees ja jahindustegelane Erki Aavik Saarte Hääles.
Hiljuti, alates 2014, jõudis Eestisse sigade Aafrika katk (SAK), mida põhjustas vastav viirus, SAK-viirus. Asi oli tõsine, jahimehed rassisid mitu aastat metsades ja soodes, passisid põllupeenral ja piirasid paremaid paiku igal pool, kus metssigade peale sattumine võimalik oli. Saaremaa ja Muhu jahimehed ja -naised olid sigade küttimisel teadagi esirinnas, nii suhte- kui ka absoluutarvude poolest ning saartel püstitati arvatavasti nii mõnigi üle-eestiline või koguni üle-euroopaline küttimise rekord, kuid olukord oli liialt tõsine, et lasta sportlikul mõõduvõtmisel võimust võtta.
“Pandeemia ehk haiguspuhang on viiruse ja inimese koostoimel tekkiv nähtus. Jupikesel valkudega ümbritsetud nukleiinhappel ei ole jalgu ega tiibu. Esialgu.”
Loe lähemalt Saarte Häälest.
