Eesti Metsa Abiks (EMA) esitas 3. aprillil Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti (KeA) otsuse peale, millega lükati tagasi EMA vaie Mustjõe metsise elupaiga raiekavadele.
Koos kaebusega andis kodanikuühendus kohtusse taotluse kaitsealuse linnuliigi elupaika väljastatud kahekümne ühe metsateatise kehtetuks tunnistamiseks.
16.03.2020 esitas Eesti Metsa Abiks Keskkonnaametile vaide 21 metsateatise kehtetuks tunnistamiseks 95 hektaril Mustjõe metsise elupaigas. Amet lükkas vaide tagasi põhjendusega, et kodanikuühendus olevat vaidlustamise tähtaja mööda lasknud ning tähtaja ennistamiseks puuduvat mõjuv põhjus. EMA hinnangul on vaide läbi vaatamata jätmine ja tagastamine KeA poolt õigusvastane, rikkudes kodanikuühenduse õigust vaidemenetlusele ning takistades kodanikuühendusel keskkonnakaitseliste eesmärkide täitmist.
Keskkonnaameti otsus raielubade kinnitamise kohta võib Mustjõe metsise elupaika ja asurkonda pöördumatult kahjustada, seetõttu on KeA-l metsise soodsa seisundi tagamiseks kohustus võtta arvesse kogu olemasolevat informatsiooni ja teha selle alusel kaalutletud otsus, kas raieid lubada. Käesoleval juhul jättis amet selle tegemata, hindamata kumulatiivseid mõjusid metsise asurkonnale ning kaalumata rangemate ajaliste piirangute kehtestamist olukorras, kus metsise seisund järjest halveneb.
EMA poolt vaidlustatud metsateatised lubavad Keskkonnaameti otsusega teha RMK-l harvendus-, sanitaar- ja lageraieid kokku 95 hektaril Mustjõe metsise püsielupaiga piiranguvööndis metsise elupaigas kanade sigimisalal ja mängudeaegses elupaigas. Raied lähevad vastuollu Euroopa Nõukogu linnudirektiivi, looduskaitseseaduse (LKS) §-i 55 ja metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskavaga. Samuti pole vaidealustes metsateatistes seatud ajalised piirangud kodanikuühenduse hinnangul piisavad metsise soodsa seisundi tagamiseks ning lähevad vastuollu Keskkonnaministeeriumi määruse “Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” kaitsekorraga.
RMK on asunud Valgamaal Keskkonnaameti nõusolekul teostama Mustjõe metsise elupaigas massiivset harvendusraiet circa 95 hektaril. Raietöid teostatakse sedavõrd suurel alal, et häiring võib kahjustada metsise elupaika ning asurkonna elujõulisust. Teatavasti on metsis väga tundlik häiringute suhtes, mida kinnitab ka asjaolu, et II kategooria kaitsealuse linnuliigi arvukus on kiires languses. Aastate 1983–2018 jooksul on metsise arvukus vähenenud 64%.