Minu viimasest käigust koprakaavile on möödas mitu kuud. Nüüd läksin jälle. Sügisel nii palju langetatud puid sellel kraavil veel polnud kui praegu. Nüüd lausa andis risti-rästi lebavatest tüvedest üle ronida. Sügisel oli kraav ääreni vett täis, praegu aga paistis, et kusagil allpool on vist tamm lahti päästetud.
Tuleb meelde, et umbes nädal tagasi, kui suurvesi päev-päevalt alanes, märkasin jõe äärde jõudes, et vesi on mudane, läbipaistmatu. Siis oletasingi, et vist on ülesvoolu kas metsa- või jahimehed kopratamme lõhkumas käinud ja sogane vesi jões tuleb sellest.
Piirikraav või praegu pigem koprakraav, mis eraldab minu ja riigile kuuluvat metsamaad, tundus nüüd kahtlaselt mudane, vesi alanenud. Nii paistab ka pildilt. Järelikult on allpool veed liikuma päästetud. Seda võisid teha näiteks metsamehed, et vältida üleujutusi riigimetsas, või anti lõhkumiskäsk jahimeestele.
Loe lähemalt Leili metsablogist.
