Kui päike on loojunud ja pime õhtu katab maad, lõhestab savanni hingelõikav šaakalite ulg. Kogu päeva on šaakalid olnud peidus, maganud aukudes rohututtide vahel või põõsatihnikuis, nüüd asuvad nad öisele jahiretkele.
Šaakalid peavad jahti peamiselt üksi, kuid vahel ka terve perega või suurema rühmaga. Meeleldi sööb šaakal liha ning kui suuremad loomad, näiteks lõvi või tiiger, on tapnud ohvri ja pidanud peosöögi, saavad šaakalid sellest hiljem oma osa. Šaakal ise tapab kitsi, jäneseid, küülikuid, linde ja roomajaid, kuid ei ütle ära ka koduloomadest ja raibetest.
Šaakalid (Canis aureus), välimuselt koera- ja hundisarnased punakaskollased koerlased on ka suuruselt nende, oma sugulaste sarnased. Šaakali tüvepikkus on umbes 85 cm, saba pikkus kuni 36 cm. Nende loomade levila ulatub Kesk-Aafrikat Kagu-Euroopa ja Kesk-Aasia kaudu Hindustanini.
Kahju poolest, mida šaakalid tekitavad maarahvale, võiks neid kõrvutada meie rebastega, sest nad viivad karjast või laudast lambaid ja kitsi ning on maiad kanade peale. Kuid šaakal peab lugu ka puuviljadest ning külastab meeleldi kohvi- ja suhkrurooistandusi. Kohvimarjadest seedib ta ainult pehmed osad, seemned aga jäävad rikkumatult looma ekskrementi. Kummaline küll, kuid aafriklased peavad selliseid kohviubasid paremaks kui puudelt korjatuid. Nad koguvad neid ja kinnitavad, et maitsvamat kohvi saab keeta just sellistest ubadest.
Aadria mere saartele on šaakalid arvatavasti sisse veetud. Pärimus räägib, et Veneetsia meremehed tõid loomad sinna umbes 500 aastat tagasi. Ühele saarele lahti lastud šaakalid paljunesid kiiresti ja vallutasid ühe saare teise järel. Kiskjad muutusid täielikuks nuhtluseks, tappes sadu lambaid ja kanu ning rüüstades riisipõlde. Ettekujutuse šaakali põhjustatud kahjust annab 1928.-1929. aastal ühel Balkani poolsaare läheduses asuval saarel aset leidnud juhtum. Üksainus väikesel saarel tegutsenud emasloom hävitas paari aasta jooksul üle 500 lamba ning kui teda poleks tabatud, oleks ta mõrvatööd veelgi jätkanud.
Meie kodukoera esivanemaks peetud šaakal toob harilikult ilmale 4-6 poega.
Allikas: Olevsoo, G. (1981) Kalender 1982. Tallinn: Eesti Raamat, lk 252-253.
