Ekspertide sõnul on sigade Aafrika katku (SAK) pandeemia mõjud sel aastal hullemad kui eelmisel aastal. Eksperdid hoitavad, et sigadele surmaga lõppeva väga nakkava viiruse levik on järeleandmatu.
Arvestades, et kogu maailma tähelepanu on hetkel koroonaviiruse pandeemiaga seotul, kasvab mure, et riigid ei keskendu piisavalt SAKi leviku peatamiseks vajalikele bioohtuse järgimisele, vaktsiini väljatöötamisele ja muule olulisele.
”Seakatk on palju ”tugevam” viirus kui COVID-19, kuna see suudab keskkonnas või töödeldud lihas nädalaid ja kuid püsida,” ütles Dirk Pfeiffer, Hongkongi linnaülikooli veterinaarteaduste professor ja juhtiv seakaktku ekspert the Guadianile.
Pfeiffer usub, et SAKi viirus on peaaegu peatamatu ning USA ja Euroopa seakasvatajad kardavad, et on ainult aja küsimus, mil Hiinas, Kagu-Aasias ja Ida-Euroopas jätkuvalt leviv taud nendeni jõuab.
Seakatku tõttu hukkub pea 100% sigadest, kes on nakkuse külge saanud. Vaatamata sellele, et see on ringluses olnud juba pea 100 aastat, ei ole siiani vaktsiini leitud.
Seakatk on probleem olnud mitmeid aastat, kuid 2018. aasta sügisel, kui see Hiinasse levis, toimus plahvatus ning hukkunute arv tõusis järsult. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel tapeti 2019. aastal ametlikult umbes 1,1 miljonit siga.
Mitteametlikult on Hiinas hukkunud sigade arv tõenäoliselt ligi 200 miljonit, kes tapeti haiguse puhangu esimesel aastal. Möödunud aasta juulis oli riigis Hollandi panga Rabobanki hinnangul vähenenud 40% sigade populatsioonist.
Maailma loomatervishoiu organisatsiooni OIE andmetel oli aprilli lõpuks seakatku nakatunute arv juba rohkem kui 2019. aastal kokku. Peamised viirusepuhangud on Hiinas, Vietnamis, Filipiinidel ja Ida-Euroopas. Seakatku on nakatunud rohkem kui 100 000 siga, mis on peaaegu sama mis 2019. aastal kokku ning hukatud on 5,4 miljonit siga.
Seakatk on nüüd levinud ka Põhja-Indiasse ning Paapua Uus-Guineasse. Viimased haiguspuhangud metsseal tuvastati Belgias.
