Sõraliste töögrupis võeti fookusesse ulukiarvukus

Sõraliste töögrupis võeti fookusesse ulukiarvukus

1622
Rauno Veeroja (vasakul) tegi ettekandega ülevaate meie suurimate sõraliste arvukuse muutustest ja kevadisest pabulaloendusest. Fotod: EJS

17. juunil kogunes EJS-i juhatuse sõraliste töögrupp kokkusaamisele KAUR-i sõraliste peaspetsialisti Rauno Veerojaga.

Juhatuse poolt osales EJS president Margus Puust, Priit Vahtramäe, Jaanus Põldmaa, Rein Rosenberg, Raul Vahter, Jaak Volmer ja tegevjuht Tõnis Korts. Lisaks osalesid veel koosolekul kutsutud spetsialistid Jaan Ärmus, Jaanus Saaliste ja Marko Vinni.

Päevakorras oli Rauno Veeroja ettekanne ülevaatest meie suurimate sõraliste arvukuse muutustest ja kevadisest pabulaloendusest. Lisaks arutas töögrupp veel põdra juurdekasvu ja arvukuse valemi üle, mille eesmärk on tulevikus, pärast vajalike andmete saamist, prognoosida sündivate vasikate arvukus enne jahihooaja algust ja saada teada talvituma jääva põdrakarja suurus peale jahihooaega.

Põder

Esimesena vaadati üle meie suurima sõralise pabulaloenduse indeksi muutus ja selle alusel prognoositav arvukuse muutus ja seis. Kui eelmisel aastal (kevadel 2019) oli eesti keskmine pabulaindeks veel 6,8, siis sellel kevadel on Eesti keskmine indeks langenud oluliselt järsemalt ja on juba alla 4,5. Kuna lõplikud prognoosid on veel tegemisel, siis täpset indeksit ei kajastatud. Mis aga kõige olulisem, oli ootused sellele, milline on pabulaloenduse alusel tegeliku talvituva karja suurus. Eelmise aasta prognooside alusel jäi talvituma 10 500–11 000 isendit, mida näitas ka valem. Kui arvutada 2019. aasta numbrite (arvukus, küttimine ja hukkumine) alusel, siis jahimeeste arvates langes arvukus tasemini 9000 isendit ja pabulaloenduse indeksi alusel on see veel väiksem, 8000–9000 isendit. Ehk väljendades 1000 ha elupaiga kohta, siis on see 3,2-3,8 isendit.

Ka jahimeeste jäljeindeksi alusel on langus vähemalt viimase kümne aasta madalaim. KAUR-i hinnangul usutakse, et väga kehva talve tõttu on ka pabulaindeksid kehvemad ja arvatava põdrakarja suurus on ehk 10 000 piires. Neid piirkondi, kellel on pabulaindeksi alusel arvukus tõusnud, on väga vähe ja kui see tõus on, siis seegi on väga väike. Näiteks on Võrumaal Misso loendusalal näha 55% tõusu ja jätkuvat üle Eesti keskmist arvukust, Jäneda-Aegviidu loendusalal on kasv 5%, kuid pigem on see hea näitaja, et indeks ja arvukus on 2019. aastaga samal tasemel.

Jätkuvalt on pabulaindeks kõige kõrgem (19,7) Viljandimaal Sudiste-Veisjärve loendusalal, kuigi see langes võrreldes eelmise aastaga 24%. Ka teises Viljandimaa piirkonnas Tännassilma-Oiu-Valma on pabulaindeks küll langenud 21%, kuid jääb samale tasemele mis 2019. aastal oli Eesti keskmine ja on üle selle aasta Eesti keskmise pea 30%. Viljandimaa-Pärnumaa piirkonnas Läti piiri lähedal on Mõisaküla–Tihemetsa loendusalal indeks langenud juba rohkem – 31%. Võrdluseks siia ka Pärnumaa Ördi raba (RMK jahialad), kus on indeks langenud võrreldes eelmise aastaga veel poole võrra ja on kaks korda madalam kui Eesti keskmine. Hea uudis on ka Häädemeeste Laiksaare piirkonnas, kus indeksi tõus on 95%, kuid see jääb täna ikkagi alla Eesti keskmisele 3 korda. Nii ka Tartumaa Rannu–Pühaste ja ka Võru–Põlva piirkonnas. Kõigil teistel aga on indeks juba oluliselt alla Eesti keskmise ja langus võrreldes 2019. aastaga 30–70%. Üks väheseid, kellel on eesti keskmine indeks 4,4 on Põlvamaa Karilatsi–Ihamaru loenduspiirkond.

Seega näitab pabulaindeks selgelt seda, kes hoidis juba eelmisel aastal tagasi, need suutsid veidike veel hoida arvukuse taset, kes aga ei tunnetanud arvukuse langust (neid oli üle poole), nende langus on nüüd väga järsk ja langenud alla Eesti keskmise, kust alla minna enam ei tohiks.

Pabulaloenduse andmete alusel oleks prognoositav 2020. aasta küttimismaht 4000–4300 isendit (täpsustatakse aruandes), kuigi sügisene prognoos oli veel 5000 isendit. Ehk tähendab see seda ,et kuigi jahimehed soovisid sellel hooajal küttidagi 5000 põtra, siis tuleb seda langetada jahindusnõukogudel veel 1000 võrra. Siit edasi saame minna veel nii, et kütime nii palju kui juurde tuleb ja üle selle enam ei või. Samuti jääb EJS-il veel kokku leppida maa- ja metsaomanike ümarlauas põtrade arvukus, millest jahimehed alla minna ei soovi ja millega metsaomanikud saaks võimalikult väikeste kahjudega metsa kasvatada. KAUR-i spetsialistide hinnangud on varasematel aastatel juba välja öeldud, et põdra asurkond 3 is/1000 ha elupaiga kohta ongi optimaalne suurus.

Metssiga

Pabulaloenduse indeksi alusel on näha, et metssigade arvukus on vaikselt tõusuteel ja siin-seal on indeks veidike tõusnud. Samas on ka jahimeeste loendusandmed umbes kolmandiku võrra suuremad. Nende alusel võiks prognoositav küttimismaht tulla sellel hooajal umbes 7000 isendi juures, mis on võrreldes eelmise aasta küttimisega pea 45% suurem.

Punahirv

Punahirve pabulaindeksis ei ole Mandri-Eestis olulisi muutusi märgata ja pigem on veidike langust kui tõusu. Ettekandest oli märgata, et ühtisid Saaremaa jahimeeste hinnangud ja pabulaloenduse alusel ka KAUR-i hinnangud, et ka selle hooajal 1800–1900 isendi küttimine on enam-vähem optimaalne ja eelmise aasta küttimine ei ole oluliselt ja järsult pabulaindeksit langetanud. Ehk on saarlased leidnud arvukuse ja küttimise hea vahekorra. Mis aga komisjoni liikmete diskusioonist läbi kõlas, et kuigi 2018. aastal kütiti väga palju trofeeloomi ja ka 2019, siis ei tohiks 15 aastaga nähtud aretust 3 aastaga jälle samale tasemele viia, kus karjades pole tugevaid keskealisi loomi. Juba sellel aastal peab küttima targalt ja õiges vanuselises ja soolises struktuuris, et tugev kari saartel säiliks.

Metskits

Eelmisel hooajal kütiti kitsi erakordselt palju, 31 032 isendit ning teedel hukkus 4885 isendit ja meie suurkiskjate abiga (ilves ja hunt) suudeti ilmselt peatada metskitsede arvukuse kasv. Kuna arvukus on veel jätkuvalt kõrge ja väga suures mahus toimub liiklusõnnetusi, tuleks jahimeestel ka sellel hooajal jätkata metskitse kõrgendatud küttimisega. Küll aga näitab hukkunud kitsede hulk liikluses esimese nelja kuuga, et hukkumiste arvu prognoos ilmselt väheneb 10%. Seda näitab ka pabulaindeks, kuigi loomadele soodne talv võis ka kitsede indeksit muuta ühele või teisele poole, mis aga selgub järgmisel aastal.

Kokkuvõttes tuleb küttimissurve neis piirkondades, kus arvukus jätkuvalt kõrge, umbes samale tasemele ja neis, kus on muutusi märgata, see veidike langeb, kuigi Eesti keskmine küttimismaht võiks prognoositavalt olla 29 000–30 000 isendit. Sellise küttimise ja oluliselt tõusnud kiskjate surve tagajärjel peaks saama kitse arvukust vähendada.

Põgusalt arutleti ka näidisvalemi üle, mis lähitulevikus võiks kujuneda ka jahimeeste töövahendiks. Veel vaieldi erinevate sisendarvude ja muutuste kohta valemis. Oma arvamuse esitas ka Jaan Ärmus, kelle ettekanne põhines loomade soolises küttimises, mille põhirõhk oli sellel, et nii kaua, kui kütime numbrit ei hakka arvukus langema ja selle nullib ära sooline vahekord. Ehk kui küttida emaseid kokku alla 55%, toodab kari jätkuvalt arvukust juurde. Ka Rauno Veeroja kinnitas, et kui kasutatakse jahimeeste esitletud valemit samal kujul, siis jääb eesmärgiks valem valmis teha ja see temaga kooskõlastada, et juba sellel aastal saadaks arvukusest ja juurdekasvu suurusest ühtemoodi aru.

Priit Vahtramäe
EJSi juhatuse liige ja suurkiskjate töörühma juht