31. augustil kütiti Viljandimaal Halliste jahipiirkonnas mesitarusid lõhkunud ja mesinikule kahju tekitanud karu.
Tegemist oli umbes 3-4 aastase isakaruga, kes kaalus 94 kg.
„Ta käis juba kolm päeva järjest mesitarusid lõhkumas ega ei peljanud mitte kedagi,” ütles karu küttinud jahimees Elari Ilusk.
Mesitaru, kus karu käis, oli küla lähedal, ligikaudu 150 meetrit asulast. „Kui ta mesila juurde tuli, liikus ta põhimõtteliselt asulast läbi,” selgitas Ilusk. „Nägin teda metsast tulemas ja ta läks otse mesitarude peale,” lisas ta.
Mesinik oli karu tekitatud kahjustustega väga hädas. Esimesel päeval suutis ta ära lõhkuda kolm taru ja järgmisel päeval veel ühe. Karu oli maiustanud mee, kaera ja õuntega, aga oli söönud ka taimset toitu.
Keskkonnaameti esindaja ütles ka jahimehele, et karu kütiti õigel ajal ja kohas, kuna ta tekitas kahjustusi ja tema puhul on tegemist ilmselgelt nuhtlusisendiga, kes oleks võinud hakata veelgi suuremaid probleeme tekitama. Just selliste isendite küttimine ongi arvukuse reguleerimise eesmärk.
Jahimees kahtlustas, et sellised noored karud satuvad asulatesse, kuna nad aetakse vanemate karude poolt territooriumilt välja.
Iluski sõnul on karusid palju. „Karusid on näha niivõrd palju ja kui jahimehed õhtuti juba teda põllus näevad, siis teda ikka on,” ütles ta. Piirkonnas on karusid liikumas näha mitmeid. Enne karujahi algust oli jahimehe sõnul rajakaameras näha nelja erinevat karu.
Ka varem on Ilusk karuga lähedalt kokku puutnud. Esimesel korral sattus ta väga lähedale emakarule poegadega, aga kuna koer oli kaasas ja see vahele hüppas, pääses ta hullemast olukorrast. Teisel korral jooksis kütiliinist isakaru otse talle peale, aga jäi viis meetrit enne seisma.
Halliste jahiseltsis oli see esimene karu, keda on kütitud. Piirkonnas on lubatud sel jahihooajal veel üks karu küttida.
Jahieeskirja järgi võib karule, välja arvatud poegadega emakarule, pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil.
