Juhatuse koosoleku avas ja seda juhtis president Margus Puust. Esimesena õnnitles Puust novembrikuu sünnipäevalapsi, keda juhatuse liikmete seas oli koguni viis.
Seejärel esitles ajakirja Eesti Jahimees peatoimetaja Jaanus Vaiksoo trükisooja raamatut “Küti käsiraamat”. Teos kujutab kordustrükki 1913. aastal ilmunud originaalile. Raamat, mis enne oli bibliograafiline haruldus, on nüüd koostöös EJSiga tehtud kättesaadavaks kõigile jahimeestele.
Päevakorra kinnitamise järel said sõna MTÜ ESTSAR esindajad Siim Rohtla ja Aivo Kaoküla. Nad tutvustasid oma MTÜd, mis tegeleb kadunud inimeste otsingutega. Eelnevalt on MTÜ tegemistega tutvunud EJS büroo inimesed ja koos valmistati ette koostöölepingu projekt. Juhatuse liikmed kiitsid selle heaks ja nii allkirjastasidki Margus Puust ja Aivo Aoküla Hea Tahte koostöölepingu kahe organisatsiooni vahel. Koostööleping on koostööaasta ilusaks lõputähiseks ja annab EJS-ile võimaluse leida senisest enam sotsiaalset kandepinda.
Tõnu Traks KKMst oli teinud ettepaneku arutada sokujahi hooaja pikkust ja nii toimuski päevakorra teise sisulise punktina mõtete vahetus. Tegevjuht esitles oma nõuniku Kaarel Rohti poolt ettevalmistatud uurimismaterjalil tuginevat PowerPointi ettekannet. Arutelu tulemusena otsustati, et kuna arvamused on erinevad, konsulteeritakse tegevjuhtidega ja tuuakse teema uuesti juhatusse jaanuarikuu koosolekul. Juhatuse liikmed olid seisukohal, et koos metskitsega tuleks arutada ka suurkiskjate teemat, sest läbi toiduahela on nad tihedalt seotud.
Kolmanda punktina esitles tegevjuht EJS 50 temaatikat. 2017 saab meie katusorganisatsioon poolesaja aasta vanuseks ja seda tuleb vääriliselt tähistada. Juhatus otsustas moodustada töörühma, kuhu kuuluvad president Margus Puust, tegevjuht Tõnis Korts, juhatuse liikmed Toomas Kõuhkna ja Jaak Volmer ja tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe ning ajakirja Eesti Jahimees ja EJS veebitoimetaja Karolin Lillemäe. Büroo esitles ka juubelimedali kavandit, mille on valmistanud üks Eesti tuntumaid heraldikuid Priit Herodes.
Neljanda punktina arutati Jahiseaduse muudatusettepanekut 56 SE, mis on esitatud riigikogu liikme Mark Soosaare poolt. Muudatus puudutab väikesaartel jahipidamist, aga mitte ainult. Nii näiteks teeb Soosaar ettepanku nimetada jahindusnõukogudesse ka kuni kolm liiget omavalitsuste liitudest. Juhatuse liikmed arutasid asja väga põhjalikult ja nende otsus oli, et kehtiv jahiseadus annab ka praegu võimalusi neid probleeme lahendada, mis on riigikogu liikme ette kerkinud ja millepärast ta selle eelnõu esitas. Samas möönati, et väikesaartel on probleeme, mis on esile kerkinud näiteks seoses turismijahimeestega Lõuna-Euroopast.
Edasi arutati jahiseaduse täienduste rakendamist KKA poolt. Külalisena oli kohal KKA peadirektor Andres Onemar, kes ootas juhatuse liikmete konkreetseid ettepanekuid käskkirja sisenditena. Juhatuse liikmete ettepanekud olid, et käskkiri võiks piirneda jahiaastaga. Kunstliku valgusallika koha pealt otsustati jääda oma seniste otsuste juurde, et ohutustehnilistel kaalutlustel tuleks kunstlikku valgusallikat kasutada kõrgistmelt. Ka mootorsõiduki kasutamist ei pooldatud endiselt ja ka selle osas jäädi oma seniste otsuste juurde. Mis puudutab metssigade püünisaedasid, siis nende kasutamist toetati näiteks tiheasustusaladel, kus tavaline jahipidamine ei ole võimalik.
Vastavalt kehtestatud seadusemuudatusele on Keskkonnaametil õigus riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul kehtestada sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil ajavahemik ja piirkond, mille jooksul ja kuhu jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa metssigade küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule. Siin toetati probleemipõhist lähenemist, kus on olemas probleem, seal seda punkti on mõistlik ka rakendada.
Muude küsimuste all arutati tegevjuhi kolmekuningapäeva vastuvõtu formaati. Küsimus oli, et sündmus on kasvanud suureks ja osalejaid on juba ligi 200. Arutati, kas peaks sündmust korraldama väiksemas mastaabis ja Kuristiku tänaval või jätkata väljakujunenud mahus. Ühine otsus oli, et 2016. a. 6. jaanuaril jätkatakse viimaste aastate formaadis ja edasi juba vaadatakse, mis saab juubeliaastal, kui on valitud ka uus juhatus.
Juhatuse liikme Oliver Leifi juhtimisel arutati jahipidamist õigustavate dokumentidega seonduvat. Kas ikka on neid kõiki mõistlik kaasas vedada või võiks kasutada moodsamaid lahendusi. Otsustati ajaga kaasa minna ja pöörduda ettepanekutega kahe ministri poole, et kaasajastada ka seda valdkonda.
Järgmine juhatuse koosolek jaanuaris otsustati korraldada väljasõiduistungiga Pärnumaal, kust laekus vastav kutse.
