Pärast kuudepikkust järelevalvet, pikki viivitusi ja erinevate sidusrühmade laialdast kriitikat, peaks tõenäoliselt märgaladel pliimoona keelustamise määrus jõustuma 2023. aastast, annab FACE teada.
Mille poolest see regulatsioon erineb?
Märgalade definitsioon on palju laiem kui kehtivad siseriiklikud seadused seda käsitlevad. Näiteks hõlmab see turbaalasid nii nähtava kui nähtamatu veekoguga ja samuti pärast vihma tekkivaid veelompe.
Raskendatud on ka see, et kõigil märgaladel on fikseeritud puhvertsoon 100 meetri raadiuses. Seega on märgaladel ja 100 meetri raadiuses sellest pliimoonaga kandmine ja selle kasutamine keelatud, hoolimata jahitavast liigist. Seega kõik, kes kannavad pliimoona 100 meetri raadiuses märgaladest, loetakse süüdi.
Puuduvad selged juhised
Jahimehed ja järelevalveametnikud vajavad selgeid juhiseid, et mõista näiteks seda, kuidas käituda ajutiste veekogudega väikestel aladel ning mis on turbaala käesoleva määruse tähenduses. See pole lihtne ülesanne, sest turbaalade määratlemisel puudub üldine selgitus.
Lisaks teatas Euroopa Komisjon, et riiklikel ametiasutustel on parimad võimalused võtta arvesse eri territooriumide eripära ja anda täitevasutustele või sidusrühmadele juhiseid selle kohta, kuidas märgalade määratlust tuleks õigesti tõlgendada kooskõlas eesmärgiga kaitsta veelinde ja see peaks vastama proportsionaalsuse põhimõttele.
Euroopa Komisjoni hiljutine sekkumine, mis viitab juhiste vajadusele, tunnistas ka asjaolu, et määruses kasutatud märgalade määratlus on ilma juhisteta liiga keeruline mõista. Samas on küsitav, kas riiklikud suunised või muud riiklikud nõuanded määruse reguleerimisala kohta on kooskõlas EL-i õiguse üldpõhimõtetega.
Mis juhtub lähima kahe aasta jooksul?
Euroopa Komisjon peab tegema EL-i suuniste väljatöötamisel koostööd asjaomaste sidusrühmadega, tagamaks, et see määrus oleks jahimeeste ja täitevametnikele arusaadav.
Riiklikult peaksid jahiseltsid koostöös valitsusega looma juhiseid, mis minimeerivad võimalikult palju märgalade mitmetähenduslikust määratlemisest tulenevaid ebaproportsionaalseid tagajärgi. Samal ajal on oluline uurida, kuidas saab uut sätet pliimoona kandmise keelustamise kohta rakendada riiklikul tasandil, rikkumata sealjuures kodanike õigusi.
Samuti tuleks jahimeestel kontrollida oma jahipüsse ja katsetada pliihaavlitele alternatiive. Enamik Euroopa jahimehi kasutab näiteks terashaavleid, kuid saadaval on ka kallimat jahimoona, nt vismut ja volfram.
