Lugupeetud EJS-i liikmed,
Eile, 8. detsembril saabus teade, et hundijaht on osaliselt peatatud. Tallinna halduskohtusse on pöördunud paar nädalat vana MTÜ Eesti Suurkiskjad esindaja kaebusega. Selles nõutakse hundijahi täielikku peatamist, kuna hundid on Eestis ohustatud ja nende kaitseseisund pole soodne. Kohus otsustas, et täielikku peatamist ei rakenda vaid peatab õiguskaitse korras poolte huntide küttimise. Omas kaebuses süüdistab kaebaja, et Eestis ei toimu hundijahi korraldamine teaduslikel alustel.
EJS on seisukohal, et Eestis toimub hundijaht täielikult teaduslikel alustel. Selle aluseks on jahimeeste poolt kogutavad andmed, mis esitatakse Keskkonnaagentuuri ulukiseirele (KAUR). Ulukiseirajad analüüsivad andmed ja need tulemused arutatakse läbi riiklikus suurkiskjate komisjonis, kuhu kuuluvad eksperdid ja teadlased. Seejärel teeb Keskkonnaamet kaalutletud otsuse ja väljastab käskkirja, kus on hundijahi korraldus täpselt reguleeritud. Hundijahi korraldamine arvestab ka kahjusid, mida nuhtlusisendid või suur arvukus tekitavad. Seega puudub meie arvates igasugune alus väita, et meie hundijahi korraldus ei oleks teaduslik, kaalutletud, läbipaistev ja oleks populatsiooni soodsat seisundit ohustav. Vastupidi. Tunnustame nii Keskkonnaametit (KeA) kui ka KAURi teadusliku töö eest ja kinnitame, et mitte kellelgi ei ole põhjust karta, et KeA otsused kahjustaksid või ohustaksid hundipopulatsiooni. Loomulikult on EJS aeg-ajalt ka teadlastega suurkiskjate osas diskuteerinud ja vaielnud ja vahel ka eri seisukohtadele jäänud, aga ka see kuulub teadusliku lähenemise juurde.
Mida meie saame jahimeestena teha? Loomulikult säilitada rahulikku meelt. Elame õigusriigis ja nendes tingimustes on võimalik, et MTÜ, mis moodustati hulka hiljem, kui KeA käskkiri välja anti, saab selle kohtusse kaevata. Ootame ära, milline on kohtuotsus. Seniks aga tegutseme piirides, mis meile on antud ehk hoiame oma hoovipoole korras. Oleme ka hundijahi osas ühiskondlikku tellimuse täitjad. Riik ja kogukonnad on meile andnud tellimuse küttida ära vajalik kogus hunte. Kohus vähendas seda poole võrra. Ehk siis jätkame oma ülesande täitmist. Nagu õpetaja Laur ütles, et tehke pool, aga tehke hästi. Ehkki siin ei ole tegemist mitte meie suutmatusega, aga meist sõltumatu olukorraga küll. Kütime ära selle, mis hetkel võimalik ja see on parim, mida teha saame.
Õigusriigis on põhimõte, et õigusega kaasneb ka vastutus. Kõik peavad oma tegevuse eest vastutama. Ka need, kelle tõttu ei saa arvukust reguleerida. Seetõttu on väga oluline, et kõik faktid huntide kahjude osaks saaks fikseeritud. Kui siiani on paljudel juhtudel vaadatud kahjudele, eriti väiksematele, läbi sõrmede, siis nüüd tuleb kõik kahjud korrektselt fikseerida ja informeerida Keskkonnaametit. Tegelikud faktid aitavad kaasa õigete otsuste tegemisele.
Arendame EJS-s infosüsteeme Metsis ja Jahis. Nii KAURi kui KeA spetsialistide sõnul on just Jahisesse sisestatud vaatlusandmed, sh huntide omad andnud võimaluse operatiivselt, adekvaatselt ja tõeselt määrata küttimise korraldust. Seega siinkohal tänud kõigile neile seltsidele ja küttidele, kes on oma piirkonna andmed sisestanud! Samas ka palve kõigile teistele, et tänased tingimused nõuavad, et kõik vaatlusandmed oleksid sisestatud ja ekspertidele nähtavad. Kui pärast toimunut oleme ikka veel ükskõiksed ja lööme käega, siis pole meil kedagi peale eneste süüdistada.
EJS kutsub ülesse ka vältima igasugust omakohut, mis võib tuleneda frustratsioonist. (Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel). Tänapäeva jahindus on ja peab olema läbipaistev, teaduse ja teadmiste põhine ja ainult nii saame edasi minna ja võidukad olla. Jahipidamine on tekkinud koos inimkonnaga, käinud läbi kõik arenguetapid koos inimesega ja kestab, kuni on inimesi. Ehk siis vaatamata ajutistele tendentsidele ühiskonnas on meie asi õige ja võit meie poolel.
Püsigem terved!
President Margus Puust
EJS-i juhatus
Tegevjuht Tõnis Korts
