Tänavusel jahihooajal on Eestis kütitud kokku 52 hunti, neist üks eriloaga.
31. detsembri seisuga on 9 hunti kütitud Pärnumaal, 8 hunti Järvamaal ja Lääne-Virumaal, 5 hunti Võrumaal ja Raplamaal, 4 hunti Põlvamaal, 3 hunti Harjumaal, 2 hunti Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Tartumaal ja Viljandimaal ning 1 hunt Läänemaal. Eriloaga kütiti ka 1 hunt Harjumaal.
Keskkonnaamet kinnitas hundi esmaseks küttimismahuks 140 looma. Esmane küttimismaht on võrreldes eelnevate aastatega oluliselt suurem. Selle põhjus on hundi arvukuse märkimisväärne suurenemine. Viimased kaks talve on olnud üsna lumevaesed ja selle tõttu on huntide jälitamine ning tabamine olnud raskendatud. Seetõttu ei suudetud 2019. aastal kogu kehtestatud küttimismahtu täita.
Seoses MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebuse esitamisega Tallinna Halduskohtule, peatas kohus osalise küttimismahu, seega võib 140 asemel küttida 72 hunti.
Alates 2018. aastast korraldatakse Eestis huntide küttimist mitte enam maakondade piiride vaid ohjamisalade põhiselt, suunamaks küttimissurvet eelkõige kahjustus ja loomakasvatuspiirkondadesse, säästes samal ajal loodusmaastikes elavaid ja kahjusid mittepõhjustavaid hundikarju. Nii on võimalik säilitada hundi asurkonna soodne seisund ja vähemalt piirkonniti tema ökoloogiline funktsioon, hoidudes samal ajal ülemäärastest kahjudest lambakasvatusele.
Hundijaht kestab jahihooaja lõpuni, s.o 28. veebruarini.
