Viis võsavillemit võib veel küttida
HUNDIJAHT
Pühapäeval kütiti Martna kandis isahunt, kes on järjekorras viies.
„Viimane. Limiit on läbi, kõik hundid on käes,” ütles Haapsalu jahiseltsi esimees Olev Peetris eile, sest ei teadnud veel, et Tallinna ringkonnakohus tühistas jahikeelu.
Praeguse seisuga on Lõuna-Läänemaal seega kümnest hundist pooled veel küttida. Keila- Tallinna maanteest põhja pool sel talvel hunte küttida ei tohi. Eelmisel jahihooajal normi täis ei saadud, sest lund polnud.
Hunt saadi pühapäeval kätte tänu lumele. „Üks noor mees tegi luuret, leidis kuue jäljed, õhtuks selgus, et hunte oli kokku üheksa,” ütles Peetris.
Suuremetsas oli hundijahil 23 meest, peamiselt Haapsalu jahiseltsi liikmed, kuid mõni Martna jahimees oli ka abiks. „Tõsisele hundijahile aetakse veel rohkem mehi kokku,” selgitas Peetris.
Üks isahunt lasti maha ning nüüd on loomi karjas alles kaheksa. „Eks nad natuke said hirmu, nüüd on lootus, et hoiavad end inimestest kaugemale,” ütles Peetris.
Ise pole Peetris ühtki hunti lasknud. „Ma pole sedasorti jahimees, kes hirmsasti küttida tahaks,” nentis ta.
Hundinaha saab seinale riputada Panga külas põllumajandusega tegelev Dan Kutser (pildil). „Hundijaht on õnneasi, kas on õnne või ei ole,” lausus 27aastane Kutser. „Sealt, kus mina olin, oli neli hunti läbi läinud,” lausus Kutser.
Jahimehel õnnestus hunt maha võtta 250 meetri pealt. „Ma ei oskagi täpselt kirjeldada… Eks oli selline äge võimalus, olen alles esimest aastat jahimees ja kohe õnnestus,” ütles ta.
Mis hundist saab, seda Kutser veel ei tea. „Esimene hunt. Veel täpselt ei oska öelda, kolju läks keetmisesse, siis saab selgust, kas annab mõõdu jahitrofeede võistlusel osalemiseks välja.”
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko ütles, et hunte võib taas küttida nii, nagu keskkonnaministeerium oma käskkirjaga kinnitas. Põhja-Läänemaal, põhja pool Keila-Haapsalu maanteed hunte küttida ei tohi, Lõuna-Läänemaal lubatakse lasta kümme hunti, pooled neist on praeguseks kütitud. Lääne-Pärnumaal, mis hõlmab Lääneranna valda, on kaheksast hundist veel küttimata neli.
Kohtuasi läheb siiski edasi. „Kaebaja taotlus oli, et hundiküttimine peatatakse ja asutakse hundiasurkonda uurima. MTÜ Eesti Suurkiskjad juhi Eleri Lopp-Valdma sõnul pole seda piisavalt ja teaduslikult uuritud ja põhjendatud,” ütles Rakko.
Millise otsuseni kohus lõpuks jõuab, seda Rakko ennustama ei hakanud. Et hunte üldse ei kütitaks, seda Rakko mõistlikuks ei pea. „Hunt on üsna hea sigivusega, tema arv kasvab küttimiskeelu tõttu tükk maad, seega suureneb ka inimeste kartus. Kuigi ma esialgu ei usu, et hunt inimesele ohtlikuks muutuks, kasvab koduloomade murdmisjuhtumite arv kindlasti, mis omakorda seab ohtu kogu lambakasvatuse,” ütles Rakko.
Rakko sõnul kaasneks huntide arvukuse kasvuga suurem hundivihkamine, see omakorda viib salaküttimiseni.
Ringkonnakohus tühistas huntide küttimiskeelu
Tallinna ringkonnakohus tühistas 4. jaanuaril halduskohtu 7. detsembril 2020 vastu võetud määruse ja sellega taastati keskkonnaameti algselt kehtestatud hundi küttimismaht.
Sel aastal kehtestas keskkonnaamet hundi esialgseks küttimismahuks 2020/2021. jahiaastal 140 isendit. MTÜ Eesti Suurkiskjad pidas seda põhjendamatult suureks, sest Eestis elab umbes 220 hunti. Tallinna halduskohus peatas pooled hundilaskmisload esialgse õiguskaitse korras. Keskkonnaamet vaidlustas selle ja võitis.
„Keskkonnaagentuur on prognoosinud selle aasta hundi pesakondade arvuks 32-34, mis teeb hundi arvukuseks 320-340 isendit,” selgitas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. „Pärast küttimist jääks Eestis alles vähemalt 20 hundi pesakonda, mis on kooskõlas ohjamiskavas seatud eesmärgiga säilitada Eestis 15-25 pesakonda.”
Tallinna ringkonnakohus tühistas küttimiskeelu, mistõttu Keila-Haapsalu maanteest lõuna pool võib küttida veel viis hunti.
URMAS LAURI
