2023. aastal lõppevad väga suurel osal jahipiirkondadest kasutusõiguse load. Jahimehed, kes hakkavad pikendama oma lubasid pöörduvad lähiajal kindlasti ka põllumajandustootjate poole sooviga sõlmida nende omandis või rendil olevatele kinnistutele jahipidamislepinguid.
Põllumajandustootja esmane huvi jahindusliku lepingu sõlmimisel peaks olema ulukikahjude ennetamise lahenduste kokkuleppimine jahipiirkonna kasutajaga.
Mida peaks lepingu sõlmimise juures silmas pidama:
- kui kasutatav kinnistu on omandis ei ole lepingute sõlmimisega mingeid probleeme.
- Kui kasutatav kinnistu on rendile võetud füüsiliselt või juriidiliselt isikult, peaks olema lepingus ära näidatud, et rentnikul (põllumajandustootjal) on sellel kinnistul ka lisaõigus sõlmida kohaliku jahipiirkonna kasutajaga kokkuleppeid jahi pidamiseks enne kõike ulukikahjude ennetamiseks.
- Kui kasutatav kinnistu kuulub riigile ja rendileping on sõlmitud riigiga siis riik lisalepingute sõlmimise õigust rentnikule täna andnud ei ole ja nendel kinnistutel saab ulukikahjude ennetamisel lähtuda ainult jahiseadusest. Jahiseadus ütleb aga, et sellistel kinnistutel saab jahti pidada ainult päikesetõusust päikeseloojanguni ja kahjude tekkimisel saab jahipiirkonna kasutajalt nõuda hüvitist kuni 100 eurot ühe hektari kohta.
Sama klausel jahi pidamise aja ja kahjuhüvitise suuruse kohta kehtib ka juhul kui füüsiliselt või juriidiliselt isikult maad rentides ei ole rendilepinguga kaasa saadud ka eelkirjeldatud jahi korraldamise õigust.
Ehk siis kokkuvõtteks, tuleks uuesti läbi vaadata olemasolevate rendilepingute sõnastused. Kui ulukiahjude ennetamise eesmärgil jahinduslike kokkulepete sõlmimise õigust lepingus ei ole tuleks see sinna sisse kindlasti lisada ja minna kohaliku jahipiirkonna kasutajaga neid sõlmima.
Jaanus Põldmaa
Pärnumaa Talupidajate Liidu liige
Põllumajandustootja
