Olgu siinkohal märgitud, et Eestis jõuti oma jahiseaduse vastuvõtmiseni 1934. aastal.
Läbivaatamisel olev jahiseaduse kava. Esialgses tööversioonis kirjutati järgmist:
Riigimaadel korraldab jahipidamist põllutööminister Metsade Peavalitsuse kaudu. Eramaaomanikel on jahipidamise õigus siis, kui neil on ühes tükis maad vähemalt 100 tiinu
( ̴ 100 ha). Jahti metsistele ja kitsedele saab pidada, kui ühes tükis jahimaa pindala on vähemalt 500 tiinu ( ̴ 500 ha), millest pool peab olema mets.
Väiksemate maatükkide omanikel on võimalus kirjaliku lepinguga oma maad jahipidamiseks kokku liita, et saavutada vajalik pindala. Minimaalsel jahimaa pindalal võib jahti pidada ainult üks isik.
Jaht käis jahipileti alusel
Jahti lubatakse pidada jahipileti alusel, kui on põllutööministri poolt määratud riigi kasuks võetav maks tasutud. Väljamaalastele on tasu kahekordne.
Jahipileti võib välja anda jahiseltside liikmetele, eramaaomanikele, kellel on omandis või renditud vajaliku suurusega jahimaa ja neile, kes on omandanud jahipidamise õiguse riigimetsades.
Riigi metsaametnikele jahipidamiseks eraldi piletit vaja ei ole, piisab ülemuse tunnistusest. Neil on ka riigimaal jahipidamine tasuta.
Jahipiletit ei anta alaealistele, neile, kes on kohtus karistatud jahi- või metsaseaduse rikkumise eest ja nõrgameelsetele. Jahipilet peab jahil kaasas olema.
Jahipidamise aeg
Tuuakse välja jahipidamise ajad jahiulukitele. Röövloomi ja -linde lubatakse hävitada aastaringselt igasuguse abinõuga, peale mürgitamise. Röövloomadeks loetakse karu, hunt, rebane, ilves, tuhkur, nirk, orav ja kõik vabalt ilma kaelarihmata ja suukorvita ringi hulkuvad koerad ja kassid. Röövlindude hulka on arvatud kaaren, vares, hakk, pasknäär, kullid ja kotkad, välja arvatud vihmakullid (viud). Aastaringselt ei tohi küttida saarmast ja nugist, neile kehtib jahikeeld 1. veebruarist kuni 1. septembrini. Püünisraudu võib kasutada kohtades, kus on koduloomade ohutus tagatud. Kui soovitakse erandkorras rebase hävitamiseks kasutada mürki, tuleb taotleda kohaliku maakonnavalitsuse ülema luba.
Jahipidamine on lubatud ainult püssiga. Lingude ja võrkude kasutamiseks tuleb võtta põllutööministrilt eriluba. Keelatud on öine jaht ja loomade küttimine söödalt.
Jahikoerad
Jahikoerte hulka on arvatud hurdad, hagijad, linnukoerad ja taksid. Jahikoertel peab kaelarihmal olema omaniku nimi ja neid ei tohi lasta vabalt hulkuda. Metsavahtidel, -töölistel ja teistel metsas asuvatel eraisikutel nähakse ette ka võimalik hurtade ja hagijate pidamise keeld. Jahikoerte pidajatel tuleb üle aastavanuse koera pealt tasuda riigi tuludesse hurda pealt 200 ja hagija pealt 100 marka.
Ülevaade jätkub märtsikuul.
Refereeris Arvi Lepisk
