Kuldnoka aastale kohaselt on sel talvel olnud näha tavapärasest rohkem kuldnokkasid. Põhjuseks on soe sügise ja talve algus, mille tõttu ei rännanud kõik kuldnokad Lääne-Euroopas asuvatele tavalistele talvitusaladele.
Jaanuaris nähti kuldnokkasid kõige arvukamalt Pärnumaal, kus linnuvaatlejad Raivo Endrekson ja Arved Bauer loendasid 10. jaanuaril Surjus suurimas parves kokku 800 kuldnokka. Kuid see Pärnumaa talvine kuldnokarekord on nüüd ületatud – näib, et pakase saabudes on talvitavatest kuldnokkadest suur osa koondunud Põlendmaale Paikre prügilasse. Just seal loendasid Raivo Endrekson ja Jaak Tammekänd 3. veebruaril kokku lausa 2000 kuldnokka. Võrdluseks – varasem arvukushinnang kogu Eestis talvitavate kuldnokkade kohta oligi vaid 200–2000 isendit.
Selleks, et saada teada, kui palju talvitab sel aastal Eestis kuldnokkasid, palub Eesti Ornitoloogiaühing kõigil, kes mõnda kuldnokka või kuldnoka salka märkavad, sisestada oma vaatlused andmehalduse keskkonda PlutoF või rakenduse Legulus kaudu, kust need jõuavad ka Eesti elurikkust koondavasse portaali eElurikkus. Vaatlused võib saata ka Eesti Ornitoloogiaühingusse e-kirjaga aadressil margus.ots@eoy.ee.
Praegu saab kuldnokkasid kohata seal, kus leidub neile sobivat toitu: peamiselt asulates ja prügimägedel. Talvel näeb kuldnokkasid ka lindude toidumajal, kus nad end seemnete ning rasvaga kostitavad. Tänavutalviseid kuldnokkade vaatlusi saad uurida siit.
Pane tähele! Talvel on kuldnokk puhkesulestikus ning üleni kaetud kollakasvalgete tähnidega. Ka kuldnoka kollane nokk on puhkesulestikus hoopis must. Kui kohtad sügisel või talvel musta värvi kollase nokaga lindu, siis tema ei ole kuldnokk, vaid isane musträstas. Lisaks sarnaneb puhkesulestikus kuldnokaga ka mänsak, kes on kuldnokast siiski tublisti suurem (haki suurune) ja võimsama nokaga.
