Keskkonnamet kinnitas 12. veebruaril, et huntide küttimismahu teise osana on Eestis lubatud küttida veel 9 isendit.
Lisaküttimismaht määrati Järva ohjamisalale (3 jahiluba), kus on lubatud küttida ilmsete kärntõve tunnustega isendeid. Alam-Pedja ja Pärnu-Viljandi ohjamisalale anti 2 jahiluba, kus on lubatud küttida jätkuvate kahjustuste vältimise eesmärgil ainult kahekesi koos liikuvat gruppi (hundipaari) loetletud jahipiirkondade osades. Lõuna-Läänemaa ohjamisalale anti samuti 2 luba, kus on lubatud küttida ainult üksikult liikuvaid isendeid. Jahti võivad pidada kõik ohjamisala jahipiirkonnad. Lääne-Viru ohjamisalal on lubatud küttida ilmsete kärntõve tunnustega ühte üksikult liikuvat isendit. Järva ja Pärnu-Rapla ohjamisalal on samuti lubatud küttida ainult ühte üksikult liikuvat isendit.
10. veebruaril tegi Keskkonnaagentuur Keskkonnaametile ettepaneku seoses hundi küttimis-, vaatlus- ja kahjustusandmetest lisandunud teabega hundi leviku ja arvukuse kohta 2020. aastal lubada lisaks olemasolevale küttimismahule küttida hunte küttimismahu teises osas järgmiselt:
- lubada Järva ohjamisalal (Esna jahipiirkonnas) küttida 1 isend,
- Lõuna-Läänemaa ohjamisalal 2 isendit,
- Lääne-Viru ohjamisalal (Päinurme jahipiirkond) 1 isend,
- Järva ja Pärnu-Rapla ohjamisalal (Valtu jahipiirkond) 1 isend, ja
- Pärnu-Viljandi ning Alam-Pedja ohjamisalal (Päri-Metsküla jahipiirkonna osa, mis jääb Viljandi-Suure-Jaani maanteest ida poole; Sürgavere jahipiirkonna osa, mis jääb Viljandi-Suure-Jaani maanteest ida poole; Lembitu jahipiirkonna osa, mis jääb Tallinn-Imavere-Viljandi maanteest lääne poole) 2 isendit.
Keskkonnaagentuuri hinnangul on praeguseks (10.02.2021) alates püsiva lumikatte saabumisest tehtud jäljevaatlustest ning kütitud isendite kohta kogutud andmetest lisandunud info põhjal teada vähemalt 26 hundi pesakonna olemasolu möödunud aasta sügisel. Suure tõenäosusega lisandub neid andmete ja bioproovide edasisel laekumisel ja analüüsil juurde veelgi. See kinnitab ulukite seire 2020. aasta aruande lisana esitatud hundi küttimisettepanekus toodud juurdekasvuprognoosi paikapidavust ja selle jäämist prognoositud vea piiridesse. Küttimismahu teise osa realiseerimisel jääb huntide 2021. aasta pesakondade arv tegevuskavaga määratud vahemikku.
Küttimismahu esimene osa määratakse hundi jahiaja alguseks ning teised osad jahiaja
jooksul vastavalt kogunenud informatsioonile hundikarjade tegeliku arvu, leviku ja suuruse kohta ning küttimismahu esimese osa realiseerimisele. Vastavalt Keskkonnaagentuuri ulukite seire aruande lisas „Ettepanek hundi küttimise korraldamiseks 2020. aastal” esitatud ettepanekule teeb Keskkonnaagentuur küttimismahu teiste osade määramise operatiivsuse huvides ettepaneku otse Keskkonnaametile. Küttimismahu teiste osade määramine erinevatele ohjamisaladele võib toimuda sõltuvalt olukorrast eri aegadel.
Vaata Keskkonnameti käskkirja SIIT.
Keskkonnaameti pressiteade
Keskkonnaamet andis loa veel üheksa hundi küttimiseks
Tuginedes lisandunud teabele hundi leviku ja arvukuse kohta andis Keskkonnaamet loa veel üheksa hundi küttimiseks sel jahihooajal.
Küttimislimiidi suurendamisel tugineti Keskkonnaagentuuri ettepanekule, mis lähtus hundi küttimis-, vaatlus- ja kahjustusandmetest. Silmas peeti, et küttimismahu teise osa realiseerimisel jääks huntide 2021. aasta pesakondade arv tegevuskavaga määratud vahemikku.
Keskkonnaagentuuri hinnangul on alates püsiva lumikatte saabumisest tehtud jäljevaatlustest ning kütitud isendite kohta kogutud andmetest lisandunud info põhjal teada vähemalt 26 hundi pesakonna olemasolu möödunud aasta sügisel. Suure tõenäosusega lisandub neid andmete ja bioproovide edasisel laekumisel ja analüüsil juurde veelgi. See kinnitab ulukite seire 2020. aasta aruandes esitatud hundi juurdekasvuprognoosi paikapidavust.
Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik selgitab, et küttimismaht kehtestatakse juba paaril viimasel aastal mitmes jaos, et limiit vastaks parimale võimalikule teadmisele. „Võrreldes sügisega on lisandunud andmeid hundi pesakondade kohta, paraku on lisandunud ka kahjustusi ning mõnest piirkonnast oleme saanud uut infot kärntõves huntide kohta. Kui sügisel kehtestasime hundi küttimismahuks 140 isendit, kellest nüüdseks on kütitud 124 looma, siis praegune lisaluba anti üheksa hundi küttimiseks viies piirkonnas,“ ütles Tannik.
Lisaks algselt kehtestatud küttimismahule lubab Keskkonnaamet küttida hunte küttimismahu teises osas järgmiselt:
- Järva ohjamisalal (Esna jahipiirkonnas) 3 isendit;
- Lääne-Viru ohjamisalal (Päinurme jahipiirkonnas) 1 isend;
- Järva ja Pärnu-Rapla ohjamisalal (Valtu jahipiirkonnas) 1 isend;
- Lõuna-Läänemaa ohjamisalal 2 isendit;
- Pärnu-Viljandi ja Alam-Pedja ohjamisalal (Päri-Metsküla, Sürgavere ja Lembitu jahipiirkonna osades) 2 isendit.
Valtu jahipiirkonnas ning Lõuna-Läänemaa ohjamisalal võib küttida vaid üksikult liikuvaid isendeid, kelle puhul on suurem risk, et nad kujunevad nuhtlusisenditeks.
Pärnu-Viljandi ja Alam-Pedja ohjamisaladele on eraldatud Päri-Metsküla, Sürgavere ja Lembitu jahipiirkondadesse huntide küttimismaht seoses koerte murdmisega 2021. aasta alguses.
Sel aastal on probleemiks kujunenud ka huntide kärntõbi – mõnes piirkonnas on vaja küttida just kärntõbiseid hunte, et piirata haiguse levikut tervetele loomadele. „Haigeid isendeid on korduvalt nähtud inimasulate lähedal, sest nende võime iseseisvalt metsast toitu hankida on haiguse tõttu raskendatud. Seega aitab küttimine vältida edasiste kiskjakahjustuste ja tervete loomade nakatumise ohtu“ rääkis Tannik. Esna ja Päinurme jahipiirkondades võibki küttida vaid kärntõve tunnustega isendeid.
Hunte on lubatud Eestis küttida alates 1. novembrist kuni veebruarikuu lõpuni (sellel aastal 28. veebruarini).
