Hinnanguliselt jääb väärindamata üle poole kodu- ja metsloomade nahkadest.
Miks, seda arutati hiljuti Tartu ülikooli (TÜ) Viljandi kultuuriakadeemias pärandtehnoloogia konverentsil „Oma nahk”. Õpetatakse ju selles õppeasutuses ainsana Eestis nahaparkimist traditsioonilistel meetoditel, eelistades kohalikku materjali, kirjutab Maa Elu.
Kuid vaade küsimusele nahkade nahkaminekust on traditsioonilise talu- ja loomapidamise hääbumise taustal laiem, nagu ka loodusliku käsitöömaterjali kasutamise võimalused rõiva- ja tarbeesemetena, köitekunstis ja disainis.
Loe lähemalt Maa Elust.
