Metsistel on käimas pulmamängud ja sel ajal esineb osadel isaslindudel nii-nimetud hullust. Üks selline metsis sattus Valgamaal Aheru järve ääres kohaliku elaniku videopildile.
Pulmamängude ajal metsisekukk laulab omapäraselt. See koosneb naksutamistest, sillerdamisest, nn pealöögist ja ihumisest. Laul algab naksutamisega, mis on tavaliselt kahesilbiline “tlõkat, tlõkat” ning kõlab nagu löödaks kaht kuiva puust kepikest üksteise vastu. Seda korratakse 5 kuni 15 korda. Laulu teine osa – sillerdamine – on kiire ja vahetpidamatu naksutamine. Sillerdamisele järgneb nn pealöök, mis kõlab nagu tõmmataks pudelil kork pealt. Pealöök võib laulust ka puududa. Laulu viimane osa on 3-4 sekundit kestev ihumine, mis meenutab noa ihumist käial. Selle ajal metsisekukk ümbritsevat ei kuule.
Metsisemäng toimub traditsioonilistes mängupaikades, mis asuvad enamasti rabalähedastes männikutes. Mängupaigad on üksteisest vähemalt 2 km kaugusel. Vanemad metsisekuked on seotud ühe mänguga, kuid kuni kaheaastased kuked võivad käia mitmes mängus. Metsisekanad külastavad, kas üht või mitut mängu. Metsisekukkede territooriumid mängupaigas asuvad 50-150 m vahedega. Mänguaktiivsus on suurim aprilli keskel, mil kanad mängu külastavad, ning mäng vaibub enamasti maikuu keskpaigaks.
Metsise n-ö hulluksmineku ehk liigile mitteomaselt käitumise on tõenäoliselt tinginud linnu hormonaalse regulatsiooni häired, mida võivad põhjustada nii mängu pidev segamine kui mängupaiga hävimine. Hulluse vallandab arvatavasti suguhormoonide üleproduktsioon, sest võrreldes tavaliste metsisekukkedega on hulludel kukkedel mõõdetud isegi kuni viis korda kõrgem testosteroonitase. Hullunud metsised võivad rünnata ka inimest.
Metsise kohta saab lähemalt lugeda ornitoloogiaühingu kodulehelt.
Allikas: ornitoloogiaühing
