Tallinna halduskohtu kohtumäärusega jätkub haneliste heidutusjahi keeld kuni aprilli lõpuni ehk 30. aprillini.
Kohus võttis 9. aprillil menetlusse ornitoloogiaühingu kaebuse tühistada Keskkonnaameti 26. märtsi korraldus, mis võimaldas viies Eesti maakonnas põldudel küttida suur-laukhanesid ja valgepõsk-laglesid. Kohus andis esmase õiguskaitse HKMS § 252 lg 4 alusel peatades kaevatavate korralduste kehtivuse kuni 15.04.2021 (k.a) ilma põhjendusi esitamata ning juhul kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, siis kuni 30.04.2021 (k.a), arvestades kevadjahiks antud õiguse kehtivusaega ja sellest tulenevat esmase õiguskaitse vajaduse äralangemist pärast märgitud kuupäeva.
Kaevatava Keskkonnaamet korralduse nr 1-3/21/130 p 1.1 kohaselt lubati 2021. aastal täiendava heidutusmeetmena suur-laukhane (Anser albifrons) ja valgepõsk laglede (Branta leucopsis) küttimist väljaspool jahieeskirjas ette nähtud jahiaega Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Tartumaal korralduse lisas 1 nimetatud põllumassiividel 26. märtsist 30. aprillini. Korraldus võimaldab ajaperioodil küttida 1000 hanelist (650 suurlaukhane ja 350 valgepõsk-lagle). Haneliste küttimiseks on lubatud hiilimis- ja varitsusjaht. Peibutiste, jahivibu ning pliihaavlite kasutamine jahil ei ole lubatud. Ühelt põllumassiivilt on lubatud korraga küttida kuni 2 isendit ja ööpäevas kuni 4 isendit.
Keskkonnaamet muutis korraldust 01.04.2021 korraldusega ja asendas korralduse lisa 1 uue lisaga, kus oli lisatud täiendavad põllumassiivid, mille piires 2021. a kevadperioodil haneliste letaalset heidutusjahti lubati. Keskkonnaameti põhjenduste kohaselt on hanekahjude ennetamiseks täiendavate põllumassiivide lisamine põhjendatud, kuna vastavalt hanede kaitse- ja ohjamise tegevuskavale teostatakse 2021. aastal haneliste letaalset heidutust maakondades, kus esineb viimase kolme aasta andmetel kõige rohkem haneliste tekitatud kahjustusi põllumajanduskultuuridele: Harju-, Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgeva ja Tartumaa.
Vaata kohtumäärust siit.
