Juhatuse koosolek toimus 19. mail veebikeskkonnas. Osales 15 juhatuse liiget, puudus 5 liiget.
Koosolekut juhtis president Margus Puust ja käsitleti seitset sisulist teemat.
Õnnitleti maikuu sünnipäevalapsi, kelleks olid Margus Puust, Priit Piilmann ja Raul Vahter.
Kasutusõiguse lepingute pikendamisest
Pärast päevakorra kinnitamist asuti päeva tähtsaima teema jahipiirkondade kasutusõiguse lepingute (KÕL) pikendamise küsimuse juurde. Juhatuse liikmete poolt anti ülevaade erinevatest kohtumistest poliitikutega, ametnikega ja teiste võtmeisikutega. 10. mail toimus kohtumine Eesti Erametsaliidu esindajatega EEML-iga ja selle tulemustest andsid ülevaate kohtumisel osalenud juhatuse liikmed Margus Puust, Jaak Volmer ja Raul Vahter. Kohtumisel arutati EEML-i poolt pakutud tingimusi, mida peaks täitma, et nende esindaja oleks nõus jahindusnõukogus pikendamisavaldust heaks kiitma. Vaata tingimusi siit.
EJSi esindajad esitasid omapoolsed argumendid ja ettepanekud, mida üheskoos arutati. EJSi esindajad leidsid, et osade tingimuste täitmise kontrollimine on Keskkonnaameti pädevuses ja seda võiksid teha nende ametnikud. Teemat otsustati käsitleda enne keskkonnaministriga kohtumist veel maaomanike esindusorganisatsioonide ja jahimeeste ümarlauas.
Kohtumisest maaelu- ja keskkonnaministriga
Kohtumisest maaeluministriga tegi ülevaate Margus Puust. See toimus teisipäeval, 11. mail ja seal käsitleti samuti KÕL-i teemat. Käsitleti ka jahimeeste organisatsioonide rolli SAK-i tõrjumisel ja selle edasist olulisust. Põllumajanduse ja eriti seakasvatuse sektor on endiselt SAK-i poolt ohustatud ja tõrjemeetmetega tuleb jätkata. Tänu senisele ühistööle pole 2017. aastast SAK farmidesse sattunud. Maaeluminister tunnustas senist koostööd ja oli seda meelt et seda tuleb jätkata.
Juhatuse liige Endrik Raun tegi ülevaate keskkonnaministri visiidist Läänemaale, kus ka jahinduse teemasid arutati. Kohaliku kogukonna esindajad tundsid huvi, miks peatati KÕL-i pikendamine ja kuidas edasi.
Läbirääkimised põllumajandustootjatega
Läbirääkimistest põllumajandustootjatega rääkis juhatuse liige Jaanus Põldmaa. Põllumajandustootjad on Põldmaa sõnul huvitatud eelkõige kahjude ennetamisest mitte rendirahast. Tervikuna soovitakse mitte niivõrd teenida jahinduse pealt tulu vaid ennetada kahjusid, mis on tunduvalt suurem võimalik kulu. EJS-i esindajad kohtuvad ümarlauas ka põllumajandustootjate esindajatega ja arutavad seda teemat edasi.
Liikmete tegevuste ülevaade
Edasi informeerisid juhatuse liikmed oma tegevusest. Tutvustati ka kirja saatmist riigikogu keskkonnakomisjonile, mis sisaldas olukorra kirjeldamist jahimeeste silma läbi. Tutvu kirja sisuga siin.
Juhatuse liikmed avaldasid arvamusi KÕL-i pikendamise protsessi läbiviimise kohta. Kõlama jäi enamuse juhatuse liikmete väljaöeldud mõte, et kui jäävad õhku erimeelsused, siis saame lähtuda eelkõige kehtivast seadusest.
Aasta teo valimine
Edasi arutati aasta tegu 2020. Eelmisel juhatuse koosolekul paluti kuu aja jooksul ettepanekuid kandidaatide osas. Saabus kaks ettepanekut. Nominendid olid projekt „Ulukid teel“ reflektorite paigaldamine ja projekt esmatöötluskohtade rajamine jahiseltsides. Kuna aasta tegu on eelkõige suunatud organisatsioonist väljapoole, siis langes juhatuse liisk „Ulukid teel“ projektile.
Ülevaade aastaaruandest ja arengusuundadest
Edasi tutvustas tegevjuht raamatupidamise aastaaruannet 2020. Otsustati see saata volikogule kinnitamiseks, nagu põhikiri ette näeb.
EJS-i arengusuundade 2021-2025 koostamise hetkeseisu tutvustas tegevjuht. Arengusuundade kirjapanemise eesmärk on jätkata EJS-i arengu pikemaajalise suunamisega. Eelmine kava oli koostatud aastateks 2014-2020 ja see on lõppenud.
Uued arengusuunad on koostatud viieks aastaks ja nendes käsitletakse seltsi arengu seisukohalt olulisi eesmärke ja ülesandeid, mis arvestavad eelmise tegevuskavaga loodu edasi arendamist aga samuti kaasaegse ühiskonna arengut ja toimunud muutuseid.
Arengusuundadega kujundatakse meetmed kindlustamaks EJS-i edasist kestmist ja arengut, jahimeeste huvide kaitsmist, jätkusuutliku ja vastutustundliku jahinduse arendamiseks kaasaegse ja kiirelt areneva ja muutuva ühiskonna tingimustes. Dokumenti koostades on arvestatud nii jahimeeste, maaomanike kui ühiskonna teiste sihtgruppide ootusi, mis tulenevad õigusolustikus, väärtushinnangutes ning keskkonnaalal tegutsemise nõuetes tehtavatest muudatustest.
Arengusuundade koostamisel on lähtutud arusaamast, et kestlik jahindus on kaasaegse keskkonnakaitse meede ja praktiline osa, seetõttu käsitleme EJS-i kui keskkonnaorganisatsiooni. Käesoleva dokumendi kavandamisel arvestati nii EJS-i kui institutsiooni kui ka eesti jahinduse kui terviku arengut.
Dokumendi viimane versioon on pandud avalikuks väljapanekuks kodulehele ja soovijad saavad sinna teha ka ettepanekuid ja saata kommentaare.
Muud päevakorralised teemad
Volikogu päevakorra kinnitamine ja toimumise kuupäeva määramine oli järgmine punkt. Seda esitles Margus Puust. Kuna sellel aastal ei pikendanud valitsus koroonast tulenevalt aastaaruannete esitamise tähtaega, siis tuleb meil koosolek juunikuuga läbi viia. EJS kooskõlastas liikmesorganisatsioonidega pöördumise riigikogule, kus palus aastaaruannete tähtaja pikendamist, aga see ei leidnud toetust. Tutvu vastusega siin. Alates 24. maist kehtivate piirangute leevendusega tohib siseruumide täituvus olla kuni 50% Sellest tulenevalt otsustati kokku kutsuda volinike koosolek 17. juunil. Toimumiskohaks on Harjumaal Kose vallas Virla külas asuv Siidrifarm.
Järgmisena arutati kandidatuuri kooskõlastamist FACE Balti asepresidendi kohale. Kolme Balti riigi jahinduse katusorganisatsioonid olid seadnud ühe kandidaadi lätlanna Linda Dombrovska.
Ta on töötanud Läti jahimeeste keskorganisatsioonis alates 2004. aastast. Alates 2015. aastast on ta esindanud FACE Balti regiooni selle asepresidendina. Jahinaine on ta alates 1999. aastast. On Läti ja Leedu jahiajakirjade peatoimetaja ja valdab lisaks emakeelele vene, inglise, saksa, prantsuse ja hispaania keelt. Kandidaat kinnitati ühehäälselt.
Edasi andis info maarahva pöördumise üleandmisest peaminister Kaja Kallasele juhatuse liige Tiit Tammsaar. Vaata pöördumist siit. Tammsaar osales Stenbocki majas pöördumise üleandmisel koos teiste allakirjutanud organisatsioonide esindajatega. Lisaks andis Tammsaar üle ka kingituse jahimeeste poolt: Linnamäe Lihatööstuse toodangunäidised.
Jahimeeste kokkutulek lükkub taas edasi järgmisesse aastasse, kuna Terviseametilt ei saadud luba sellise suuremahulise sündmuse korraldamiseks.
Järgmise juhatuse korralise koosoleku ajaks määrati 15. september.
