Alustasime aasta alguses püsirubriigiga “Kilde jahindusest sada aastat tagasi”. Need lood on refereeringud tolleaegsest ajakirjast “Eesti mets” ja hiljem ka “Eesti kütt” ilmunud jahindusalastest nupukestest.
Esimestes numbrites ilmus jahindusteavet vähevõitu, hiljem juba päris huvitavaid lugusid. Head lugemist!
Meie metsa jahiloomad ja -linnud
Karu
Karu on haruldane loom meie metsades. Neid arvatakse olevat kokku paar isendit. Vanasti olevat olnud neid arvukalt. Karu saagiks on langenud ka koduloomi, peamiselt hobuseid ja veiseid.
Karujaht nõuab külma verd, julgust ja osavust. Ühe jahiviisina kasutatakse talvel magava karu sisse piiramist. Ajajad koos koertega hirmutavad karu magamisasemelt üles ja suunavad küttide ette. Teisel juhul püüab kütt karu surmata otse magamisasemel. Sügisel varitsetakse karu kaerapõllul või raipe juures. Väärtustatud on karu nahk ja liha.
Ilves
Ilvest leidub mandri Eesti suuremates metsades. Artiklis kirjutatakse, et ilves varitseb oma saaki puul ja hüppab sealt saakloomale äkitselt kaela. Murrab alati, kui võimalus avaneb. Karvastik on kaetud tumedate täppidega, talvekarvas täppe vähem ja rohkem külgedel.
1921. aasta septembris ilmus ajakirja „Eesti kütt” esimene number.
Ajakiri on üleriigilise K. L. Küti salkade liidu häälekandja ja pakub lugemist jahindusest, kalandusest ja spordist. Allpool valik esimese numbri artiklitest.
Millist jahipüssi osta?
Püssiomanikelt nõu küsides kiidab iga kütt oma püssi. Enamasti puudub ostjal võimalus püssi laskmisel proovida, siis ostab ta selle, mille osav kaupmees üles kiidab. Kütil peab olema selge, milliseid jahiloomi-ja linde ta küttida tahab ning vastavalt sellele valida ka püss, mis võib olla ühe-, kahe- või koguni kolmeraudne.
Siledaraudse püssi kaliibritest soovitatakse enam kaliibrit 12 ja 16. Et jahipüssi otstarbekohaselt hinnata, tuleb silmas pidada järgmisi põhimõtteid: laskevõime, tugevus, käe järgi olemine ja välimus. Määravaks võib osutuda ka püssi hind. Mida sügavamale puu (laua) sisse väljatulistatud haavlid tungivad, seda parem laskevõime. Tavaliselt tehakse laskevõime jõuproovi nr 6 haavlitega 35 meetri kauguselt. Hea haavlite kokkujooks on, kui 30 tollist märklauda tabab 60% või rohkem haavleid.
Püssi tugevuse all mõistetakse eelkõige mehhanismide vastupidavust, raudade paksust ja vastupidavust roostele. Püss peab kütile sobima, et oleks võimalik mugavalt sihtida. Tuleb leida laskjale paraja lae pikkusega ja raskuskeskmega püss. Püssil leiab ka mitmesuguseid kaunistusi, mis teevad püssi ostjale meeldivaks. Aga rohkete kaunistustega püss maksab rohkem. Siin soovitatakse valida vähemkaunistatud püss, sest püssi ei osteta iluasjaks, vaid ta peab hästi laskma.
Tuuakse andmeid ka püssirohu- ja haavlilaengute kohta eri püssikaliibritele. Kirjutatakse ka haavlite läbimõõdust ja tabamistihedusest. Kütti huvitab ka haavlite lennukaugus. Kõige suurem on laskekaugus püssitoru tõstmisel 20‒30 kraadi võrra. Katsel 12-kaliibrilise püssiga lendas 2mm haavel maksimaalselt 154 meetri ja 4,5 mm haavel 304 meetri kaugusele. Keskmine siledaraudse püssi laskekaugus on kuni 45 meetrit.
Jahikoerte kasvatamine
Hea jahikoer on jahimehele sama vajalik kui jahipüss. Oluliseks peetakse puhast verd jahikoera, kuid nende hinnad on väga kõrged. Hea jahikoera peamisteks omadusteks peetakse tugevat kehaehitust, teravat haistmist, kuulmist ning nägemist. Paremad jahikoerad saadakse kevadel sündinud kutsikatest. Õpetama tuleks kutsikat hakata juba 4‒6 kuu vanuselt. Parimaid tulemusi saadakse, kui noor koer saab vana jahikoeraga koos metsas käia.
Viljandi maakonna K. L. Kütisalga laskevõistlused
Võistlused peeti septembris Siniallikul. Esimeseks auhinnaks oli sõjaministri poolt annetatud püss koos juurde lisatud hõbeplaadiga. Teisele ja kolmandale kohale loovutati kullatud rinnamärgid.
Võistlustel lasti Jaapani sõjaväe vintpüssidest 300 meetri kauguselt rahvusvahelisse märklauda. Võistlejaid oli 40 kütti. Iga võistleja laskis 60 pauku (20 püsti, 20 põlvelt ja 20 lasku lamades käelt). Esimese koha saavutas Jüri Vain 215 silmaga ja teise koha August Hein 213 silmaga. Mõlemad kuulusid Kõo valla kütirühma. Kolmanda koha saavutas Jaak Rorden 194 silmaga Pärsti valla kütirühmast.
Arvi Lepisk
