30. septembri otsusega andis Keskkonnaamet sellel jahihooajal juurde neli lisaluba pruunkaru küttimiseks.
Keskkonnaameti käskkirja muutmisega suurendatakse pruunkarude küttimismahtu Eesti maakondades 82 isendilt 86 isendile ning jagatakse maakondade vahel juurde lisanduv küttimismaht. Kahjustuste paiknemist, Keskkonnaagentuuri ja jahindusnõukogude ettepanekuid ning senist karude küttimist arvesse võttes jagati reservi jäetud pruunkaru küttimismaht maakondade vahel. Üks lisaluba anti Harjumaale, Järvamaale ja Lääne-Virumaale. Lisaks eraldatakse Keskkonnaagentuuri nõusolekul Raplamaale täiendav karu küttimise luba ühe nuhtlusisendi ära küttimiseks.
Keskkonnaameti peadirektori 29.07.2021 käskkirjaga „Pruunkaru küttimismahu kehtestamine 2021/2022 jahiaastal” kehtestas Keskkonnaamet 2021/2022 jahiaasta pruunkaru esmaseks küttimismahuks Eestis kokku 82 isendit ning määras kehtestatud küttimismahu jagunemise ohjamisaladele vahel. 25. septembri seisuga oli Keskkonnaameti andmetel käskkirjaga kehtestatud pruunkarude küttimismaht täies mahus realiseeritud.
Küttimismahu kehtestamise alguses jättis Keskkonnaamet väiksema küttimismahu osa reservi, mida nüüd jahihooajal küttimismahu teise osana vastavalt lisanduvate karukahjustuste esinemisele Eesti maakondades uuesti ära jagatakse.
Augusti ja septembri jooksul on Eestis kokku lisandunud 80 karukahjustuse juhtumit. Juurde lisandunud kahjustuskolded paiknevad hajusalt üle Eesti, suurem osa kahjustustest on koondunud Harju, Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakondadesse (eelkõige Ida-Harju, Lääne-Lahemaa, Jäneda, Kirna, Oisu, Kiltsi, Juuru ja Leva jahipiirkonnad). Nendel põhjustel on Keskkonnaameti arvates mõistlik eraldada karude küttimise võimalus maakondadele ja jahipiirkondadele, kuhu on lisandunud enim pruunkaru kahjustusi. Küttimismahu kasutamist maakonnas jagatakse kahjustuste ruumilise paiknemise ja jahindusnõukogude ettepanekute alusel.
Keskkonnaamet leidis, et kuna piirkonniti on lisandunud augustis ja septembris juurde neli selgelt eristatavat kahjustuspiirkonda, kuid juulis välja antud käskkirjaga jäeti reservi vaid kolme pruunkaru küttimisluba, siis peale Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri ühist arutelu ja e-posti teel esitatud ja protokollitud ettepanekut eraldab Keskkonnaamet täiendava pruunkaru küttimise loa ka Rapla maakonnale.
Jahiseaduse § 22 lõike 2 alusel kehtestab pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimismahu igal jahiaastal Keskkonnaamet, lähtudes JahiS § 21 lõikes 4 nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust.
Karujaht kestab oktoobri lõpuni.
