Eelmisel nädalal tegime üleskutse, et koeraomanikud oma koeri hulkuma ei laseks. Üks probleemseid piirkondi oli Kostivere, kus koerad lausa rajakaamerasse jäid. Paar päeva hiljem oligi kahjuks tulemus näha.
Marko Olop (Kostivere jahiseltsi juhataja): “Tulemus on näha pildilt, kus hulkuvad koerad olid mõni aeg tagasi. Kolme jalaga sokk, kellel teine tagumine jalg verine.”
Talv on sel aastal lumerohke, mistõttu metsloomadel on toitu raske kätte saada. Paksu lume tõttu eelistavad loomad rohkem paigal püsida, et säästa energiat ning metskitsi näeb väljadel sumpamas harva. Jahimehed viivad metsa toitu ja ajavad lahti metsasihte, et loomadel oleks söödakohtadele juurdepääs.
Ent taas on kerkinud probleem, mis teeb muret igal talvel: metskitsede söödakohtades jooksevad ringi hulkuvad koerad. Näiteks on nad jäänud Kostivere Jahiseltsi söödakohal olevasse rajakaamerasse.
Inimesed jätavad oma lemmikud järelvalveta või lasevad lihtsalt hulkuma ning näljased koerad satuvad paratamatult sellisesse kohta, kuhu tal pole ilma peremehe ja suukorvita asja. Siit ka palve kõigile koeraomanikele: palun hoidke oma koerad kinni!
Metskitsed on kogunenud nendele mõeldud söödakohtadesse, kuhu jahimehed viivad lehisvihtasid ja muud vajalikku, et aidata loomadel talve raskem osa kergemini mööda saata.
Kostivere Jahiseltsi juhataja Marko Olop kommenteerib rajakaameras nähtut: „Juuresoleval pildil on näha, kuidas kaks suurt koera toimetavad paksus metsas sigade ja kitsede söödakohas. Kes tunneb antud pildil oma koduloomad ära, siis palume teil ja ka kõigil teistel inimestel, kellel on koerad, neid kinni hoida ja mitte jätta järelvalveta. Sellega hoiame metsloomi.“
Metskitsi nähakse ka majade lähedal, kus loomad toiduotsingul satuvad. Keila Jahiseltsi esimees Kalev Laast liitub üleskutsega: „Pildil oleva metskitse murdsid maha hulkuvad koerad Karjakülas! Lumi on juba paks ja kitsed tulevad meelsasti majade lähedale või lausa hoovidesse süüa otsima. Nad on üsna kurnatud ega suuda end alati põgenemisega päästa! Aidake neid, kes on nõrgemad!“
Vastutust oma koerte eest kannavad kõik koeraomanikud. Koerad peavad olema kinni. Keelatud on lasta neil hulkuda.
Kui inimesed soovivad metsa ulukitele toitu viia, siis on seda kõige lihtsam teha kohaliku jahimeeste organisatsiooni kaudu, kes abi juba ise spetsiaalsetesse söödakohtadesse toimetavad. Eriti oluline on see selleks, et lisasöötmise iseloom ja maht peavad vastama vajadusele. Lisaks on metssigade osas seoses SAKiga kehtestatud lisasöötmise osas piirangud. Kõikide meie liikmesorganisatsioonid kontaktandmed on meie kodulehel: www.ejs.ee
2010. aasta karmil talvel toimus ulukitele toidu kogumise kampaania, mille käigus varuti 110 tonni puu- ja juurvilja, mille jahimehed viisid metsloomade söödakohtadesse.
Pärast 2010/2011 rasket talve ei kütita paljudes piirkondades senimaani metskitsi, et aidata nende populatsioonil kasvada. See otsus ei tulene seadusest, vaid on jahimeeste omavaheline kokkulepe. Kui nt 2007 kütiti 19 643 metskitse, siis 2011/2012 jahihooajal ainult 1211.
Esimese tunni jooksul pärast loo postitamist, lisandus veel üks lugu. Age Lagenõmme loaga lisame tema teksti Koeru vallas toimunud juhtumist.
Age Lagenõmm: “See sama kits on samuti olnud hulkuvate koerte ohver. Õnneks oli temal niipalju jõudu, et joosta ühe maja hoovi, mis tema elu päästis. Sealt sai ta tagasi toimetatud metsa, kus käivad ka teised kitsed. Kits ise oli nii läbi, et pidime talle teeraja ette rajama söödakohani ja teda süles tassima, sest vaesekesel polnud isegi jõudu ise kõndida.
