28. jaanuaril toimus korraline EJS juhatuse koosolek. Seekordne kokkusaamine toimus väljasõidu istungina Pärnumaale, Aruvälja jahiseltsi. Päeva esimesel poolel toimus kohalike jahiseltsi meestega ühine metsseajaht, mille käigus tabati 3-aastane kult ja põrsas.
Õhtupoole toimus tavapärane koosolek, mille päevakorras oli viis sisulist punkti. Päeva põhiline teema oli RMK jahindusliku kasutamise lepingu küsimused. Juhatuse liige Rein Rosenberg andis ülevaate olukorrast Valgamaal. Sealkandis on teistest enam kogemusi kahjude osas. Juhatuse liikmetel oli hulga küsimusi, mis said professionaalsed vastused. Juhatuse liikmed tõdesid, et RMK on EJSi strateegiline partner nii täna kui ka tulevikus. Ühine otsus oli, et EJS-i liikmesorganisatsioonidel on esimesed kogemused olemas ja õige aeg on lepingud üle vaadata ja teatud punktid täpsustada.
Kindlasti tuleb üle vaadata lehtpuude osa lepingus. Haavikud on Eestis isetekkelised e loodusliku uuendusega tekkinud puistud, kus kindlasti esineb ka teisi puuliike. Osa puistu pinnast võib olla kaetud teise puuliigiga, näiteks valge või musta lepaga, mida ulukid ei kahjusta, aga jahimehele esitatakse kogu pind kahjunõudeks. Selline lähenemine tuleks üle vaadata. Haab on põhitoiduks pajude kõrval kõikidele puittaimedest toituvatele ulukitele, seega ei ole mõttekas nii mõneski kohas haaba edasi kasvatada. Asenduseks kasutatakse kuuske ja tänase lepingu järgi küsitakse selle maksumus jahimehelt. Jahimehe jaoks kõige kallim kahjunõue on haava kahjunõue (1179 €/ha). Ka selline lahendus tuleb üle vaadata.
Ka Põlvamaa jahimehed tegid ettepaneku leida võimalus jahimaade kasutamise lepingu muutmiseks RMK-ga. Ettepanekuks oli jätta lepingust välja kahjude hüvitamise nõue, kui jahipiirkonnad on täitnud nendele määratud küttimislimiidid.
Näiteks põdra elupaik on tunduvalt suurem, kui üks jahipiirkond ja erinevatel aastaaegadel asuvad põdrad erinevates kohtades. Sageli jahipidamise ajal väikeses jahipiirkonnas põtra ei ole, aga talvituma tuleb neid sinna palju, mille tõttu tekivad ka suured metsanoorendike kahjustused. Ka see küsimus nõuab üle vaatamist ja lahenduse leidmist. Põlvamaa ettepanek oli ka kahjustuse vältimise eesmärgil pikendada põdravasikate küttimisaega vähemalt jaanuari lõpuni.
Juhatus otsustas, et moodustatakse töögrupp läbirääkimisteks RMK-ga lepingute osas. Sinna valiti Rein Rosenberg, Toomas Kõuhkna, Jaanus Põldmaa ja Raul Vahter. Vormistatakse jahimeeste ettepanekud ja tehakse RMK-le ettepanek läbirääkimiste alustamiseks.
Teise päevakorra punktina arutati metskitse jahi tähtaegade muutmist. Vastavasisuline ettepanek tuli eelmisel aastal KKM-lt ja juhatus otsustas küsida liikmesorganisatsiooni juhtidelt arvamusi. Need arvamused oli koondatud tabelisse, mis koosolekul läbi vaadati. Ettepanekuid oli seinast seina ja juhatus otsustas teha ettepaneku mitte jahipidamise tähtaegu muuta ja kui peetakse vajalikuks muuta, siis lõpust.
Tegevjuht Tõnis Korts esitas 2015. aasta eelarve täitmise aruande. Kulud on olnud kontrolli all ja aasta lõpetati positiivse tulemusega.
Järgmise punktina vaadati üle “Jahimeheks!” aasta tegevused. Siin ootas tegevjuht juhatuse liikmete ettepanekuid aasta tegevuste osas. “Jahimeheks!” aastal oodatakse nii uusi liikmeid kui ka kutsutakse edasi jääma jahimeheks. Tähtis tegevus on kutsuda maaomanikke osalema organiseeritud ja teaduspõhises jahinduses. Arutati ka, kas seltsid on valmis uusi liikmeid vastu võtma. Reeglina on maaomanikel võimalus hakata kohaliku seltsi liikmeks. PJL on näiteks välja öelnud, et kõik maaomanikud tuleb liikmeks võtta. Tähtis on “Jahimeheks!” aastal ka organisatsiooni edasine avatus.
Edasi arutati Jahiseaduse muutmisettepanekut ehk nn Soosaare eelnõud. Seda, mis puudutab väikesaarte osa, seda on juhatus eelneval koosolekul toetanud. Küll aga ei toetata seda, et üle-Eesti osaleksid jahindusnõukogudes omavalitsuste liitude esindajad. Juhatus otsustas toetada keskkonnaministri poolt kolmekuningapäeval väljaöeldud mõtet, et jahiseadust lähiajal mitte muuta. See tähendab katsuda rakendada ja elada kokkulepitud põhimõtete järele. Pidev muutus toob segadust.
Jooksvate küsimuste all vaadati üle Järvamaa JK taotlused tunnustusavalduste osas, maanteel hukkunud loomade koristamise probleem ja VTA tauditõrje komisjonis otsustatu. Järvamaa taotlus rahuldati. Juhatuse liige Jaak Volmer mõtestas lahti maanteel hukkunud loomade teema ja küsimuse sellest, missugused probleemid seoses sellega võivad tekkida.
Järgmine juhatuse koosolek toimub 1. märtsil.
Suur tänu Aruvälja jahiseltsile ja Jaanus Põldmaale ladusa päeva korralduse eest!
