Juhatuse jaanuarikuu korraline koosolek toimus 19. jaanuaril integreerituna peamajas Tallinnas (Kuristiku 7) ja Zoomi vahendusel.
Koosolekul osales 16 juhatuse liiget 20-st ja lisaks Hiiumaa, Põlvamaa ja Jõgevamaa esindajad. Koosolekut juhatas president Margus Puust.
Nagu kombeks on olnud, õnnitleti sünnipäevalapsi. Jaanuarikuus oli sünnipäev Arvi Luugil. Detsembrikuu sünnipäevalapsi oli hulga: Jaanus Põldmaa, Aigar Jürjens, Endrik Raun, Ive Kuningas, Jaak Volmer ja Karel Rüütli. Kuna jõulukuul korralist koosolekut ei toimunud, siis õnnitleti neidki. Kõik sünnipäevalapsed said kingituseks EJS-i vapimärgi kavaleri ja nüüdseks meie hulgast lahkunud jahimehe Ilmar Rootsi raamatu „Susi meie rahvuslooma 523 nime“.
Päevakord sisaldas viit sisulist küsimust ja see kinnitati ühehäälselt.
Esimese küsimusena tuli arutelule esindajate kinnitamine Viljandi maakonna jahindusnõukogusse
Viljandimaa Jahimeeste Liidu (VJL) volikogu on soovinud jahindusnõukogust tagasi kutsuda kaks esindajat (Priit Vahtramäe ja Viljar Türneri) ja esitanud Keskkonnaametile (KeA) ettepaneku määrata kaks uut liiget ja nende kandidaadid (Tõnis Riisk ja Andrus Reimaa). Ehkki ametlikult sellist korda pole, et EJS kinnitaks maakonna kandidaadid ja seejärel esitaks KeA-le, on KeA teinud ettepaneku, et EJS ja VJL lepiksid kandidaatide osas kokku. Selline on olnud senine praktika ja kuna on tegemist koordineeriva koostööorganisatsiooniga on senist koostööd peetud oluliseks. Juhatuse liikmetele olid esitatud KeA kiri ja VJL-i asjakohased materjalid. VJL ühendab 11 jahipiirkonda osakondadena ja lisaks kaks MTÜ-d. VJL on lisaks esitanud ka kuue EJS-i maakonna otseliikme jahiseltsi kirjalikud toetuseavaldused uutele kandidaatidele. VJL-i esindaja ja tegevjuht Ott Lepmets osales koosolekul. Peale teema tutvustamist sai sõna külaline Ott Lepmets, kes tutvustas olukorda VJL-is.
Edasi toimus ligi tunniajane arutelu. Juhatuse liikmed avaldasid arvamusi. Neid oli väga erinevaid. VJL-i esindajale esitati hulgaliselt küsimusi. Nii näiteks küsiti läbiviidava reformi lõppeesmärkide kohta. See tuleb veel Lepmetsa sõnul arutlusele, sest volinike koosolek on veel ees.
Juhatuse liikmed arutlesid selle üle, kas saab osakondade muutmisel MTÜ-deks neile kasutusõiguse load kaasa anda. KeA on andnud tõlgenduse, et ei saa, aga juristiharidusega Lepmets on arvamusel, et saab. See teema aga on kohtus läbi vaidlemata ja praktika puudub.
Arvamusi oli juhatuse liikmetel erinevaid. Tiit Tammsaar arvas, et me ei saa antud küsimuses olla kohtumõistjad. Teda toetasid mitmed juhatuse liikmed. Oli ka arvamusi, et maakonna jahindusnõukogus võiks olla üks EJS-i juhatuse esindaja, et oleks kindlustatud kahepoolne info liikumine. Seda seisukohta toetas Jaanus Põldmaa.
Andres Onemari sõnul tuleks reformi läbiviimisel ja otsuste tegemisel lähtuda ka EJS-i arengukavast, mis toetab maakonnakeskuste olemasolu. Tema sõnul ollakse Hiiumaal paindlik ja kaasatakse koostöösse ka mitteliikmeid. Samuti peaks Onemari sõnul vastama liikmemaksu suurus pakutavale teenusele. Muud varad võiks laiali jagada peale maja ja koosolekutesaali, mis peab koostööorganisatsioonil olemas olema. Aga lõppkokkuvõttes on kohapeale suhtlemine kohaliku kultuuri küsimus ja asjaosaliste otsustada.
Ott Lepmets tutvustas lähemalt uusi kandidaate ja toimus hääletus. Kaheksa juhatuse liiget toetas ettepanekut, seitse olid erapooletud ja üks oli vastu.
Sellega toetas EJS-i juhatus Viljandimaa JL volinike koosoleku otsust.
Viljandimaa Jahimeeste Liidu esindajad näevad enda esindajana EJS-i juhatuses endiselt Priit Vahtramäed.
Järgmise teemana arutati ülevaadet kasutusõiguse lepingu (KÕL) pikendamist
Teema juhatas sisse Margus Puust, kes tegi ka ülevaate kogu vabariigi kohta. 19. jaanuari seisuga on jahindusnõukogude heakskiidu saanud 119 jahipiirkonda, mis on üle kolmandiku jahipiirkondade arvust. KeA poolt on pikendatud 54 jahipiirkonna load.
Maakondade esindajad tegid ülevaated konkreetsete menetluste käigust.
Raul Vahteri sõnul said Lääne-Virumaal nõusoleku kõik taotlejad. Tiit Tammsaare sõnul on Raplamaal neli jahipiirkonda otsuse ootel. Arvi Luugi sõnul on Järvamaal üks jahipiirkond nõusoleku saanud. Probleem on olnud vaatlusandmete esitamata jätmisega, aga see ringi liikuv tabel on valeandmetega.
Ive Kuningas rääkis Saaremaa olukorrast. Saarlased on soovinud koostöö puudumise tõttu ühe põllumajandustootjate esindaja välja vahetada ja esitanud sellekohase pöördumise. Nüüd on uus probleem see, et Salme jahipiirkonnas on üle 50% eramaadest lepingutega kaetud ja huvigruppidega sõlmitud lepingu alusel peaks saama nõusoleku, aga tundub et leping jällegi ei pea. On ilmunud huvigrupp, kes soovib jahipiirkonda üle võtta ja miskipärast seda avaldust arutatakse, ehkki sellel on seaduse järgi hoopis teine menetluskord.
Jaanus Põldmaa sõnul seisab tema selle eest, et põllumajandustootjatel oleks ühine seisukoht. Pole põllumeeste asi kontrollida loendusandmete esitamist, seda teeb ju Keskkonnaamet.
Jaak Volmeri sõnul läheb Tartus ladusalt ja viimased piirkonnad on esitanud avaldused.
Põlva esindaja Tiit Rammuli sõnul on ka Põlvamaa jahipiirkonnad esitamas avaldused ja ka tema kinnitas, et ringiliikuv tabel vaatlusandmete esitamise kohta ei vasta tegelikule olukorrale. Millegipärast ei ole kirjas andmeid, mis seltside poolt on esitatud.
Valgamaa esindaja Rein Rosenbergi sõnul esitatakse nõusoleku saamiseks tõenäoliselt 15 piirkonda esialgu. Läänemaa esindaja Endrik Rauni sõnul tuleb üks kogus seltside avaldusi arutlusele veebruaris.
Võrumaa esindaja Mati Kivistiku sõnul küsiti ametilt kirjalikult, kuna seadus ei sätesta, siis kust pärineb eramaade 50% lepingutega kaetuse nõue. Vastus oli selge, et eelmise ministri käest. Nüüd uuritakse, kas uus minister jagab seda seisukohta.
Jaanus Põldmaa sõnul on Pärnumaal nõusolekuid antud hulga. Viimases nõukogus üks avaldus ei saanud nõusolekut ja 13 sai.
Kokkuvõtvalt jäid juhatuse liikmed pikendusmenetluse käiguga rahule. Need jahipiirkonnad, kes veel pole reageerinud, nendel on viimane aeg seda teha. Selle aasta novembri lõpuks peab KeA-le olema esitatud avaldus pikendamise kohta. Avalduse juurde lisatakse jahindusnõukogu nõusolek. Tuleks arvestada igaks juhuks kolme nõukoguga, mis toimuvad kuu ajaliste vahedega. Samas on suvel ametnikel puhkused.
Samuti leidsid juhatuse liikmed, et ameti ja ministeeriumi juhtide vahetuse ajal on tekkinud segadused ja need on kandunud üle jahindusnõukogudesse. Mõnedes nõukogudes ei suudetud tagada seadusest tulenevat korda. Sellekohane info tuleb KeA-le edastada. Nüüd on uued juhid paigas ja asi kindlasti normaliseerub.
Kuna kohe toimub EJS-i esindajate ja KeA uue peadirektori vaheline kohtumine, siis võetakse EJS-i esindajate poolt see teema jutuks.
Põdraküttimise kokkuvõte
Juhatuse liige Priit Vahtramäe on kogunud kokku 2021 hooaja põdraküttimise andmed piirkonniti.
Ta esitles juhatuse liikmetele eelmise aasta maakondade põdraküttimise kokkuvõtted ja analüüsi. Lõppenud küttimishooajal kütiti kokku 5014 põtra, mis oli võrreldes 2020. aastaga 205 isendit rohkem. Jahindusnõukogudes lepiti kokku 5048 isendi küttimises. Kuna neljal maakonnal (Jõgevamaa, Pärnumaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa) oli jahindusnõukogu otsustes lubatud hälve küttimismahu täitmisel +/-10‒30%, siis kokkulepitud limiit ei olnud minimaalne. Lisaks oli ka Viljandimaal lisaklausel protokollis, et vasikate puudumisel ei loeta struktuuri kõrvalekallet küttimismahu mittetäitmiseks. Kokkuvõttes olid need kokkulepped mõistlikud ja andsid maakonna jahiseltsidele pingevabama küttimismahu täitmise võimaluse. Selline praktika peaks ka edaspidi saama tavapäraseks ja on seltsidele abiks riskivabamalt küttimismahte täita, kartmata nendest tulenevat ohtu.
Kütitud põtrade hulk jäi Keskkonnaagentuuri poolt seirearuandes 2021 soovititatud minimaalse soovituse piirile, kuna jahimeestele soovitati põdra üldarvukuse hoidmiseks 2021. aasta alguse tasemel küttida Eestis kokku ~5000 põtra. Selle soovitusega saime edukalt hakkama.
Vahtramäe näitas ka maakondade kokkuvõtteid eraldi ja erilist tähelepanu pöörati täitmise protsendile, struktuurile ja ka seltside hulgale, kes ei täitnud küttimismahtu, kuigi jahindusnõukogu otsused andsid ka sellise võimaluse.
Puht statistiliste arvude võrdlusel saime teada, et küttimismahtu ei täitnud 75 jahiühendust, mis oli 22,72% kogu jahiühenduse arvust ja oli ka suurem kui 2020. aastal (17 seltsi võrra (+5,15%)). Kuna aga neljas maakonnas oli hälve lubatud, siis jahindusnõukogu otsusega saavad paljud nendest täidetud reale. Kui aga täitmata jätmine oli jahiseltside teadlik otsus, on see igati positiivne ja seaduslik võimalus põdra populatsiooni säilitada paremas seisus, kuid kui seda ka tegelikult ei suudetud, siis on see tõsine märk hoiatuseks ka teistele.
Tõsine murekoht aga on struktuurne küttimine ja seda näitab juba viimase kolme aasta kokkuvõtte, et ,,varastame“ ise enda populatsioonist. Eriti hull on see pullide osas, mis kindlasti juba sellel hooajal annab endast märku. Osalt andis see tunda juba eelmisel hooajal, kui paljudel seltsidel olid vasikad väga väikesed (paaritatud alles teise indlemise ajal ja kuu aega hiljem sündinud) ja jätkuvalt tulevad ajudest välja tugevas keskeas ja kõige paremas poegimisvanuses lehmad ilma vasikateta. Põdravaatluse kaardilt on näha ,et nad ei ole ka imetanud.
Lõplikuks struktuuriks kujunes 37,66% pulle, 32,33% lehmi ja 29,8% vasikaid. Vasikate protsent on küll eelmise hooajaga võrreldes tõusnud 0,4%, kuid see ei ole oluline tõus ega paranda tegeliku olukorda. Lehmade küttimine on võrreldes eelmise aastaga sama protsendi juures, kuid võrreldes 2019. aastaga on see langenud õnneks 1,67%. Samas pullide küttimine on liiast ja see on võrreldes 2019. aastaga veel tõusnud 1,16%.
Kui võrrelda protsente siis arvuliselt on see väike vahe, aga kui võrrelda isendite arvu, siis näeme, et pulle on kütitud 407 isendit rohkem kui vasikaid ja 249 isendit rohkem kui lehmi. Ka lehmi on kütitud 158 isendi võrra rohkem kui vasikaid, mis tähendab keskmiselt iga jahiühenduse kohta 0,5 lehma ja 1,5 pulli, mida aga ei tohiks teha, kui tahame ka tulevikus, et meil oleks loomi, kes vasikaid toovad. Et säilitada struktuurset küttimist, peame küttimist vähendama nii palju, et kõigi kolme struktuur oleks võrdne väärtus.
Statistiliselt oli kõige parema struktuuriga Hiiumaa, Raplamaa ja Viljandimaa. Oma hea struktuuri aga kaotas võrreldes eelmise aastaga (33+33+33) Saaremaa, kus eelmisel hooajal kütiti lehmi võrreldes pullidega rohkem 4% ja võrreldes vasikatega 7%. Kõige väiksem vasikate osakaal struktuuris oli Harjumaal (25%), teistel maakondadel oli see natuke kõrgem, nagu Läänemaal (26%), Tartumaal ja Ida-Virumaal (27%) ning Lääne-Virumaal (29%). Statistikas paistsid silma ka Põlvamaa ja Võrumaa, kus kütiti lehmi struktuurselt 28-29% , mis on õige arusaam jahimeeste poolt, kuidas vigu parandada. Kokkuvõttes aga kütitakse vasikate puudumisel rohkem pulle ja seda viimased kolm aastat, mis aga ei ole populatsiooni seisukohast õige. Kuigi pulle sünnib küll rohkem siis täna rikume sellega tasakaalu, sest neid hukub ka kõige rohkem ja nii kiire pullide vähenemine viib tagajärgedeni mida me ei soovi.
Väga hea ülevaate tegi Ida-Virumaa, kus jahimehed on kokku leppinud maakonna tasemel, et toovad ülevaatuseks kõikide pullide sarved ja lõualuud ja ka lehmade lõualuud ning emakad, et saada aru kus ja kas on struktuurse küttimisel viga. Eelmisel hooajal toodi hindamisele 286 bioproovi, mis tegi 92% kütitud loomadest. Võrreldes 200 aastaga tõusis bioproovide esitamine Ida-Virumaa seltsis 30%, kuna on aru saadud, mida suurem valim bioproove maakonna kohta, seda parema ülevaate ka saab. Analüüs näitab selgelt, et keskmine pullide vanus on 3,26 aastat, mis on veidi vähenenud võrreldes 2020. aastaga, aga lehmade keskmine vanus on hoopis tõusnud 4 aastalt 4,8 aastale. Mis maakonna kohta on väga suur tõus eriti lehmade osas.
Neid vanuseklasse peaksime aga säilitama kui oma tugevat põhikarja. Selline analüüs võiks ja peaks olema täna igas maakonnas.
Ülevaade maakondade limiidi täitmise lõikes näitas, et kõige raskemas olukorras oli Läänemaa, kus täideti küttimismahust 91%, lisaks Harjumaal 93%, Saaremaal 95% ja Valgamaal 96%. Keskmine maakonna täitmine aga andis matemaatiliselt täpselt 100%.
Kokkuvõttes oli raske hooaeg ja edaspidi tuleb teha kõik selleks, et veel allesjäänud populatsiooni hoida terve ja tugevamana ning küttida mitte rohkem kui juurdekasv. Selleks aga peaksime paljud küttimissoove vähendama, et tagada struktuurne küttimine. Erilist tähelepanu tuleks pöörata dominantsete keskeas 3,5‒6,5 aastaste lehmade ja pullide hoiule ja küttida põhiliselt noorloomi ning vasikaid.
Jälgima peaks ka Keskkonnaagentuuri soovitust ja uuel hooajal sellest lähtuma. Selles tõdeti, et põdra küttimismahtu tasuks võrreldes eelmise jahihooajaga suurendada eeskätte nendes jahipiirkondades, kus põdra asustustihedus ja/või nende tekitatud kahjud on jätkuvat kõrged. Piirkondades kus asustustihedus on madal ja kahjud puuduvad või esinevad vaid väga lokaalselt, võiks hoida küttimismahud eelmise aasta tasemel ja vajadusel neid ka langetada.
Öösihiku küsitluse kokkuvõte
Novembrikuu juhatuse koosolekul kinnitati töörühm, keda volitati küsima liikmete arvamust. Töörühm käis koos kaks korda. Koostati ja viidi läbi kaks küsitlust. Esimene küsitlus tehti juhatuse liikmete hulgas. Selle põhjal selgus, et vastu on 10% ehk kaks juhatuse liiget. Samuti 10% seisukoht on, et kui seda saab rakendada ilma probleemideta, siis on nad nõus, aga kui tekib probleeme, siis pigem ei ole. 10% ei vastanud ja ülejäänud olid põhimõtteliselt nõus. Lisaks rõhutati, et kindlasti on vaja tõhusat kommunikatsiooni, selgitust, keda kütitakse, milleks seda on vaja jms.
Liikmete vastuste osas tegi kokkuvõtte Andres Lillemäe. Juhatuse liikmetele oli eelnevalt saadetud kokkuvõte. Lillemäe sõnul paljud liikmed ei vastanud. 33-st vastanust oli vastu 3, teised oli kasutuselevõtu poolt piirangutega, 2 pooldas kasutuselevõttu ilma piiranguteta.
Juhatuse liikmed arutasid ja leidsid, et teemaga võiks edasi minna. Toetati Jaanus Põldmaa arvamust, et peaks selle teema läbi arutama ka maaomanike esindusorganisatsioonide ja jahimeeste ümarlauas. Andres Onemari sõnul on vaja väga hästi läbi mõelda ka kasutuselevõtu vajaduse tutvustamine ehk siis meediaplaan.
Muude küsimused all arutati EJS IT tegemisi ning tutvustati töö- ja meediaplaani 2022
IT teemat tutvustas projektijuht Karri Urban. Ta tegi kokkuvõtte aastast 2021 ja tutvustas 2022 prioriteete.
Möödunud aasta märtsis alustati elektroonsete suuruluki jahilubade pilootprojektiga Tartu- ja Hiiumaal. Projekt on läinud edukalt ning täna kasutab elektroonseid suuruluki jahilube 120 jahipiirkonda. 2021. aasta üks olulisemaid prioriteet oli jahimaakorraldaja mooduli arendus. Moodul võimaldab jahipiirkondadel hallata oma jahipiirkonnas asuvate maaüksute omanikega sõlmitud lepinguid. Süsteemi kasutab üle 270 jahipiirkonna.
Vajadusest paremini hallata jahipiirkondade ulukiõnnetuste kontaktisikute infot arendati koostöös Häirekeskusega Jahise infosüsteemi. Alates kevadest tuvastavad Häirekeskuse töötajad jahipiirkonda ja jahipiirkonna kontaktisikut Jahise vahendusel. 2021. aasta teises pooles alustati Jahise äpi teise etapi töödega. Valmiv funktsionaalsus võimaldab korraldada jahti reaalajas. Lisaks teostati 2021. aastal Jahise ja Metsise keskkonnas erinevaid parendustöid.
2022. aasta prioriteetide määramiseks on toimunud kaks IT töögrupi kohtumist. 18. jaanuaril toimunud juhatuse IT töögrupi nõupidamisel kinnitati IT arenduse prioriteedid. 2022. aasta prioriteedid on: põllumassiivide andmekiht ning kahju ennetamise lepingud, suurkiskjate küttimise haldus, jahipiirkonna jahimeeste vaheline info haldus, trofee moodul, jahipidamisõiguse tasu andmete päring.
Projektijuht tutvustas neid juhatusele ja juhatus kinnitas need seisuga jaanuar 2022. Juhatus võib sinna teha jooksvalt muudatusi. Samuti andis juhatus loa kasutada Jahise jahimaakorralduse mooduli arendamiseks laekunud summa põllumassiivide lepingute sisestamise võimaluse loomiseks teha vajaminevad kulutused 50% ulatuses. Jaanus Põldmaa sõnul katavad põllumajandustootjad teise 50% kuludest ja tema võtab selle tegevuse oma koordineerimisele.
Töö- ja meediaplaani 2022 tutvustas tegevjuht Tõnis Korts. Materjalid olid juhatuse liikmetele saadetud. Tegevjuht selgitas, et mõlemad dokumendid on elavad ja sinna saab jooksvalt ettepanekuid teha. Tänas kõiki, kes seda on juba teinud.
Järgmine juhatuse koosolek toimub 16. veebruaril.
