26. jaanuaril kohtusid EJS-i, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti spetsialistid, et arutada varsti käivituva LifeIP projekti kommunikatsiooniplaani rebase, kähriku ja šaakali arvukuse reguleerimise osas väärtuslikel rannaniitudel.
EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on jahimeestel suur huvi osaleda looduskaitselistes projektides. „Meil jahimeestel on väärtusta jahisaaki aasta ja kõik projektid, mis seda eesmärki toetavad on teretulnud. Väikekiskjate arvukus on suur ja sellest tulenevalt ka kisklussurve looduses. Lisaks osalemisele oleme väga huvitatud teadustöö tulemustest ja selle kommunikeerimisest. Kui saame anda oma panuse Eesti linnustiku kaitsmisele, siis ka see on meile väärtus ja eesmärk omaette,“ selgitas Korts.
Nõupidamisel arutati, missugused tegevused võiksid olla kommunikatsiooniplaanis ja määrati kõneisikud ning ajakava. EJS-i poolt on selle projekti kõneisikuks projektijuht Jaanus Vaiksoo. Homseks anname KeA-le jahimeeste poolse sisendi avalikkuse informeerimiseks.
EJS kinnitas koosolekul osalejatele ka oma suurt huvi erinevate õppevahendite vastu, mis projekti läbiviimisel plaanitakse koostada ja mis seletavad näitlikult lahti erinevaid protsesse ja seoseid looduses.
Taust
Rannaniitude linnustiku uuringud on tuvastanud, et üheks suureks probleemiks I ja II kaitsekategooria linnuliikidele paljudes elupaikades on ülikõrge pesarüüste väikekiskjate poolt ‒ nimelt rüüstatakse ca 86% kurnadest, kuid populatsiooni taastootmiseks võiks see tase olla maksimaalselt 50%. LifeIP projekti „Metsa- ja põllumajandusmaastike terviklik majandamine Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks“ (LIFE-IP ForEst & FarmLand) raames on plaanis läbi viia pilootprojekt 10 rannaniidu alal, saamaks teada, kas väikekiskjate küttimine toob kõrgele pesarüüstele leevendust. Peamised pesarüüstajad olid uuringute tulemusel rebane ja šaakal, varasemad uuringud on tuvastanud pesarüüstajana ka kähriku.
