EJS juhatuse koosolek toimus 16.veebruaril Tallinnas EJS-i majas ja veebis. Osales 18 juhatuse liiget ja kolm juhatuse liikmekandidaati. Koosolekut juhatas Margus Puust.
Traditsiooniliselt õnnitleti sünnipäevalapsi, kelledeks seekord olid Priit Vahtramäe, Andres Onemar ja Kalle Palling.
Seejärel kinnitati päevakord, milles oli kuus punkti.
Esimese teemana arutati rohepöörde raames päikese ja tuuleparkide rajamist ja koostööd kogukondadega. Külas olid Tuuliki Kasonen, Klaus Pilar ja Märt Helmja.
Klaus Pilar taastuvenergia ettevõttest Sunly rääkis, kuidas Sunly teeb kohalikega päikese- ja tuuleparkide rajamisel koostööd, ning toob ka konkreetseid näiteid käimasolevatest projektidest ja võimalustest. Märt Helmja tutvustas Energiaühistut ja kuidas kohalikke kogukondasid kaasates rajatakse taastuvenergiaparke. Eelnevalt oldi kohtunud presidendi ja tegevjuhi tasemel. Ülevaade andis rohkelt ajakohast informatsiooni ja esindajad soovivad EJS-i kui kogukondades mõjukat organisatsiooni kaasata ühiskonnas oluliste teemade aruteludesse.
Edasi mindi metsateemadega. Aigar Kallas tegi ülevaate RMK metsakahjudest 2021.
RMK juht tänas jahimehi, et kahjud on suudetud kontrolli alla hoida ja samuti tekkinud olukordade lahendamise eest. Jahimeestele RMK poolt etteheiteid ei olnud. Juhatuse liikmed Tiit Tammsaar ja Jaanus Põldmaa uurisid RMK seisukohti KÕL pikendamise protsessis. Vastus oli, et lähtutakse omavaheliste lepingute täitmisest. Kui lepingute täimisega on asjad korras, siis etteheiteid ei ole.
EJS juhatuse koosolekute reglemendi täiendamine ja teise asepresidendi valimine oli järgmine küsimus. Selle kandis ette Margus Puust. Tema sõnul on teise asepresidendi olemasolu vajalik korralduslikel põhjustel. Selleks, et koosolekuid läbi viia presidendi ja asepresidendi puudumisel oleks vaja valida teine asepresident. Põhikirja punkt 9.6 annab selleks võimaluse: Juhatuse tööd korraldab Seltsi president. Vajadusel valib juhatus oma liikmete hulgast ühe või mitu asepresidenti (juhatuse aseesimeest), kes korraldavad juhatuse tegevust presidendi äraolekul.
Muuta on vaja ka EJS juhatuse koosoleku reglementi. Selle punkt neli ütleb, et Juhatuse koosolekuid juhib president. Juhatus valib oma liikmete hulgast asepresidendi(d), kes korraldab presidendi äraolekul juhatuse tegevust, esindab seltsi õigustoimingutes ja juhib juhatuse koosolekuid. Lisada oleks vaja d- täht, markeeritud tekstis punasega.
Praegusel kujul on asepresident ainsuses.
Juhatuse liikmed arutasid presidendi ettepanekut ja leidsid selle olevat vajaliku. Hääletamisele pandi üks kandidaat- Toomas Kõuhkna. Juhatus kinnitas tema kandidatuuri ühehäälselt.
Edasi toimus arutelu ja seisukohavõtt juhatuse liikmete autasustamise kohta. Ka selle punkti kandis ette Margus Puust.
Tema sõnul tuleb aeg- ajalt ette, et juhatuse tegevliige esitatakse seltsi autasule. Kuidas sellisel juhul käituda ja milline võiks olla edaspidine praktika. Toimus arutelu, mille käigus asuti üksmeelsele seisukohale, et juhatuse liiget käsitletakse kui igat teist nominenti ja oluline on see panus, mis jahindusse on antud.
Edasi tutvustasid juhatuse liige Priit Vahtramäe ja tegevjuht Tõnis Korts 2022. aasta eelarvet. Tegemist oli 2022 aasta eelarve esimese lugemisega. Toimus lühike arutelu lepingute kajastamise osas eelarves.
Priit Vahtramäe tegi ülevaate, millest lähtutakse erinevate lepingute, sh SAK lepingu mahu kajastamisel. Juhatus soovis märtsikuu koosolekul näha ka 2021. aasta eelarve täitmist, et neid võrrelda.
Viimase päevakorra sisulise punkti: Haavatud uluki jälitamine naaberjahipiirkonnas osas tegi ülevaate juhatuse liige Jaak Volmer.
Juhatuse liikmel oli ettepanek teema taas juhatuse lauale tõsta ja teised liikmed toetasid seda. Teema tuleb arutlusele järgmisel koosolekul.
Muude küsimuste all tegi Hiiumaa jahimeeste esindaja Andres Onemar ülevaate põllumeestega toimunud koosolekus, kus arutati metssigade ja hirvede küttimist, ning tehti vastavad kokkulepped.
Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati 16. märts.
EJS
