2021/2022 hooajal kütiti Keskkonnaameti poolt etteantud küttimismahust (14 022 isendit) ca 80%.
Jahimehed peavad seda tulemust ootuspäraseks ja heaks. Sellele eelnenud hooajal kütiti kokku 9978 isendit, mis ületas Keskkonnaagentuuri soovitust (7800 isendit) 28 %.
EJS-i juhatuse liikme Priit Vahtramäe sõnul oli juba aasta lõpus selge, et jahimehed kindlasti pingutavad ja ületavad 2020. aasta küttimise koguse, kuid ei suuda täita seatud soovitust 14 000 isendit, mis tõusis eelmise hooajaga võrreldes 39%. „Praeguste andmete järgi küttisid jahimehed kokku 11 201 isendit, mis on võrreldes 2020/2021 jahihooajaga võrreldes suurenenud 12%,“ selgitas Vahtramäe.
Kõige enim kütiti sigu Hiiumaal 1845, Saaremaal 1596 ja Viljandimaal 1011 isendit. Kõige vähem kütiti Lääne-Virumaal, 320 isendit.
Keskkonnaameti tabelile on lisandunud andmed Ida-Virumaa ja Saaremaa osas, mistõttu kogu küttimise arv on suurem, kui tabelis märgitud. Keskkonnaamet saadab peagi ka täiendatud tabeli.
„Kuigi Eestimaa on väike, siis vaatamata sellele olid selle talve ilmaolud erinevates piirkondades nii erinevad, näiteks saared ja Läänemaa vaevlesid lumepuuduses, aga paljud teised maakonnad liiga suure lumekatte käes, mis omakorda mõjutasid küttimistulemust. Märtsikuu tingimused on väga head ja ühiselt sai tehtud jahimeeste poole pöördumine küttimist aktiivselt jätkata ja vastavalt sellele ka jahiseltsid toimivad,“ tõi Vahtramäe välja.
Jahimeeste hinnangul peaks ühiselt kaaluma kuidas jagada küttimismahte ja milline peaks olema iga piirkonna küttimiskohustus, nii et metssigade arvukus oleks kontrolli all ja madal. Eesti Jahimeeste Selts on teinud ettepaneku kohtumiseks nii Keskkonnaameti kui ulukiseirajatega, et arutada eelmise hooaja küttimistulemusi ja nende planeerimist alanud hooajaks.
