Järglaste saamise ajal on loodus häirimise suhtes eriti tundlik ning et pesitsemine, poegimine või tärkamine untsu ei läheks, peaks inimene looduses liikudes sealsete asukatega arvestama. Eriti tundlikke paiku ja aegu aitab ära tunda Maa-ameti looduskaitse kaardirakendus.
„Suuremat osa Eesti loodusest, seal hulgas ka kaitstavatest aladest võib endast suuremaid jälgi jätmata külastada alati,“ rõhutas Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhataja Kaili Viilma. „Osa looduslikest aladest vajavad aga oma erilise loodusväärtuse või siis hapruse ja tundlikkuse tõttu erilist kaitset. Looduslike protsesside toimimiseks on mõnikord vaja inimesel nendelt aladelt kas päriselt või mõneks ajaks eemale hoida,“ ütles Viilma.
Põhjalikud ettevalmistused kaardil pole vajalikud, kui matk piirdub tähistatud matkaradade ja ette valmistatud külastuskohtadega. Riigimetsas kannab puhkealade, matkaradade ja lõkkekohtade eest hoolt RMK ning infot nende kohta leiab RMK veebilehelt Loodusega koos.
„Väljaspool teid ja märgistatud matkaradu tuleb aga tähele panna, et loodushuviline oma külastusega kahju ei teeks,“ ütles Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhataja Kaili Viilma. „Räätsamatkajatel tuleks vähemalt jüripäevast kuni jaanipäevani pesitsusrahu tagamiseks eemale hoida laukasoodest ja lagerabadest, kus on rohkesti maaspesitsejaid. Ka paljud väikelaiud ja rannikualad on pesitsuspaigaks arvukatele lindudele ning pesituse nurjumiseks võib piisata vaid ühest valel ajal ja vales kohas kaldale tõmmatud paadist. Pesalt peletatud linnul pole aega mune ega poegi peita ning pesa võib jahtuda või jääda kergeks kaagiks kiskjatele. Seetõttu ongi paljudes eriti väärtuslikes elupaikades kehtestatud ajutised liikumispiirangud,“ selgitas Viilma.
Liikumispiiranguga alad on Maa-ameti looduskaitse kaardirakenduses nähtavad kollase triibutatud alana. Viirutatud alal klõpsates avaneb infoaken, millel näha liikumispiirangu täpsed alguse- ja lõpuajad. Nii saab retke soovitud paika plaanida ajale, mil see loodusele pöördumatut kahju ei tee. Punase triibutusega alad tähistavad aastaringse liikumiskeeluga loodusreservaate.
„Loodust keelumärkidega üle külvata ei saa ega tahakski, seetõttu tasub loodusesse minek kaitstavate aladel kõigepealt Maa-ameti looduskaitse kaardirakenduse abil ette valmistada,“ soovitas Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhataja.
Erandkorras on võimalik teadlastel ja uurijatel neis paigus piiranguajal liikumiseks Keskkonnaameti luba taotleda. Taotluste esitamisest ning soovitustest ja nõuetest ürituse korraldamise kohta maastikul saab lähemalt lugeda Keskkonnaameti kodulehel.
Looduse kaitseks seatud liikumispiirangutest kinnipidamise üle teeb järelevalvet Keskkonnaamet. Märgatud keskkonnarikkumisest saab teada anda riigiinfo telefonil 1247 või e-posti teel 1247@1247.ee. Liikumispiirangu rikkujat võib oodata kuni 1200 euro suurune trahv, kui aga piirangu rikkumisega põhjustatakse keskkonnakahju, tuleb lisaks trahvisummale hüvitada ka keskkonnakahju.
