Keskkonnaameti süsteemne järelevalve pesitsusrahu kaitseks linnurikastes metsades on kavandatud 15. aprillist 30. juunini. Esimese kolme päeva jooksul toimunud järelevalve reididel metsatööde peatamiseks vajadust ei tekkinud.
„Plaanime kogu pesitsusrahu perioodi jooksul pistelisi kontrolle, keskendudes eelkõige nendele metsadele, kus meie kohalolekul on võimalikult suur mõju. Tahame ennekõike tagada lindudele võimaluse rahus pesitseda kaitsealadel ning vanades linnurikastes metsades. Need on paigad, kus kevadsuvise metsaraie mõju elurikkusele oleks kõige tuntavam ja kus järelevalve kohalolust on kõige rohkem kasu,“ ütles Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.
Suuremat järelevalve tähelepanu vajavad kohad on välja valitud vastavalt elupaiga tõenäosele linnurohkusele: kui analüüsi tulemusel on metsas tõenäoliselt 6 või enam pesa hektari kohta, on mets pesitsusrahu perioodil keskkonnajärelevalve teravdatud tähelepanu all ning avastatud metsatööd peatatakse.
Keskkonnaameti peadirektor rõhutas, et linnurahu tagamine ei ole vaid Keskkonnaameti järelevalve kätes. „Kõige rohkem saab pesitsusrahu kaitseks ära teha metsaomanik, kes valib vajalikeks raietöödeks mõistliku aja. Lõviosa metsaomanikke ongi oma vastutust mõistnud ega vaja järelevalveinspektorilt meeldetuletust,“ ütles Vakra. Selle tõenduseks on asjaolu, et linnurahu järelevalve esimestel päevadel ei tekkinud vajadust linnurohketes metsades raieid peatada.
Riigimetsas on kevadsuvist raierahu peetud alates 2002. aastast.
Järelevalve jõudude juhtimiseks töötas Keskkonnaamet koos Keskkonnaagentuuriga välja puistute maatriksi, kus tõenäolist linnurikkust ja pesitsemise tõenäosust hinnatakse puistu vanuse ja kasvukohatüübi andmeid arvestades. Kui kevadsuvine raie on vältimatu, siis tuleb hoiduda raietest vanemates linnurohketes metsatüüpides, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja laanemetsades.
Pesitsemise tõenäosuse hindamise maatriks ning järelevalve juhend on Keskkonnaameti kodulehel avalikult kättesaadavad.
