Koosolek toimus Tallinnas (Kuristiku 7) ja veebis. 23 juhatuse liikmest ja liikmekandidaadist osales koosolekul 19. Koosolekut juhtis Margus Puust.
Esmalt õnnitleti sünnipäevalapsi, kelleks olid Priit Piilmann, Margus Puust ja Raul Vahter.
Seejärel suunduti avama renoveeritud Kuristiku 7 majaosa, kus asub eraldi sissepääsuga korter. Sinna on tulevikus planeeritud Eesti Jahimeeste Seltsi jahiteaduse osakond. Hetkel ootame sellele pinnale aga rentnikku.
Pärast avamist kinnitati koosoleku päevakord, milles oli kaheksa sisulist punkti.
Kasutusõiguse lepingute pikendamise arutelu
Esimesena arutleti kasutusõiguse lepingute (KÕL-de) pikendamist. Toimus arutelu, mille avas Margus Puust. Ta andis ülevaate kohtumisest keskkonnaministriga kust selgus, et riigikogus on plaan jahiseadust KÕL-ide osas muuta. Pärast seda toimus EJS-i kohtumine jahimeeste toetugrupiga. Sellest andis ülevaate asepresident Toomas Kõuhkna. Riigikogu jahimeeste toetusrühmal puudus info jahiseaduse avamisest ning jahimeeste toetusrühma seisukohaks kujunes, et kui 328 jahipiirkonnast neljal või viiel jahtkonnal on konfliktseid probleeme ja lahendamist vajavaid küsimusi, siis see ei anna küllaldast alust jahiseaduse avamiseks.
ÜMO-ga kohtumisest tegi ülevaate Toomas Kõuhkna, kes oli kohtumisega rahul. EJS ootab lähipäeval ÜMO vastust ettepanekute osas.
Lisaks selgitas Tiit Tammsaar, kuidas riigikogus seaduseelnõude menetlemine toimub ja kuidas me peaks selles osas käituma ja millele tähelepanu pöörama.
Endrik Raun rääkis kohtumisest keskkonnaministriga Läänemaal. Minister oli toonud välja kaks asja, ajalise teema kasutusõiguse lubade pikendamisel ja teiste seltside õiguse osaleda pikendamisel.
Jaak Volmeri arvates võiks jahindusnõukogud edasi toimuda, kui vajalik protsent, milles kokku lepiti, on koos.
Ühiselt jõuti seisukohale, et jahindusnõukogud võiks edasi toimuda ning töö peaks jätkuma nagu minister kohtumisel EJS-i esindajatega lubas.
Juhatuse liikmed otsustasid teha ministeeriumile kirja, milles palutakse seaduses ettenähtud KÕL-ide protsessiga jätkata. Ei ole mõtet takistada jahindusnõukogude tööd, kui mingeid konflikte ja probleeme pole ja kokkuleppes ettenähtu on täidetud. Tiit Tammsaare sõnul tuleks kiri teha ministrile ja peadirektorile. Juhatuse liikmed olid sellega nõus.
Toomas Kõuhkna kõneles kohtumisest ÜMO-ga. Läbirääkijad olid nõus muudatused sisse viima, aga soovisid oma juhatusega läbi rääkida. EJS ootab seega nende vastust.
Aastaaruande tutvustus
Edasi tutvustas tegevjuht raamatupidamise aastaaruannet 2021. Eelnevalt oli juhatuse liige Priit Vahtramäe esitanud küsimused, millele raamatupidaja ja EJS-i büroo vastas kirjalikult. Need küsimused-vastused saadetakse ka volinikele koos volikogu materjalidega. Juhatus otsustas esitada aastaaruande 2021 volikogule.
Järgnevalt oli kolmandal lugemisel 2022. aasta eelarve, mis samuti otsustati esitada volikogule kinnitamiseks. Edasi kinnitati volikogu päevakord.
Ülevaade kindlustusühistu tegevustest
Seejärel tehti vastavalt eelmise juhatuse koosoleku otsusele ülevaade kindlustusühistu ÜKS tegevusest. EJS-i juhatuse liikmetele oli ette valmistatud ühistu juhatuse esimehe ettekanne.
Ülevaade põdrajahihooajast
Priit Vahtramäe tegi ettekande mida tuleks jälgida juba sellel põdrajahi hooajal ja millised viited faktidena näitavad, et põdra populatsioon on kiires languses, kui me ise seda ei pidurda.
2013. aastast, kui jahiseadus muutus, sooviti seadusega hoida põdra populatsiooni tasemel, et kahjustusi oleks võimalikult vähe ning jahimees saaks jahti pidada ja metsamees metsa kasvatada. Selle ülesande oleme täitnud.
Rauno Veeroja on 2020. aasta seirearuandes kirjutanud ,et: “Kuna põdra, nagu ka teiste meie uluksõraliste puhul ei ole selgelt määratletud nende asurkondade soodsa seisundi tagamiseks ja erinevate huvigruppide ootustega arvestavaid arvukuse sihttasemeid, siis seadis Keskkonnaagentuur ohjamise eesmärgiks 10 000–11 000 isendit talvises asurkonnas.“ See ülesanne on jahimeestel täidetud. Samas kui 2021. aasta talvituma jääv asurkond seirearuande järgi oli veel 11 600 isendit, siis 2022. aasta alguses on see saavutanud taseme 11 000 isendit. Olgu siinkohal märgitud, et jahimeeste hinnang 2021. aasta kevadel oli juba alla 10 000 (9000 isendit) ja 2022. aasta algul langes see tasemeni 8564. Ehk jäi 1436 isendi võrra alla Keskkonnaagentuuri ohjamise eesmärgi.
Suur küttimise vajadus tulenes suurest kahjustuste tasemest riigimetsades. Kui RMK viimase seitsme aasta monitooring näitab, et fikseeritud kahjustuste hulk riigimetsas on langenud 2015. aasta tasemest neli korda (821,87 ha) ja oluline kahju sellest on veel kaks korda väiksem (405,62 ha). RMK juhi Aigar Kallase sõnul on kahjustuste hulk langenud tasemeni, kus ära söödava metsa hulk on loomale eluks vajalik ja arvukust ei oleks vaja langetada. Seega peaks Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna (KAUR) küttimissoovitus tulema nii suur kui oleks juurdekasv ja jahimehed ei tohiks küttida üle juurdekasvu.
Jahimeeste küttimine peab vähenema võrreldes 2021. aasta küttimisega 20% (4000 isendini), olenevalt erineva piirkonna arvukusest, kuid käärid on siin selles, et jahimehed ise on soovinud küttida selle hooajal 4494 isendit. Jahimeeste soovitud 2022 küttimismaht võrreldes 2021. aastaga (4702 isendit) on langenud vaid 4,6% ja enamikel maakondadel jäänud samaks. Langus on tänu neile, kes tõesti muret tunnevad, et arvukus on langenud ja tuleks vähem küttima.
Nii näiteks on seda teinud Lääne-Virumaa jahimehed (-59 isendit), Läänemaa (-56 isendit), Saaremaa( -38 isendit), Harjumaa (-34 isendit) ja Hiiumaa (-21 isendit).
Juba 2021. aasta seirearuandes soovitas KAUR jahindusnõukogudele: “Põdra küttimismahtu võrreldes eelmise jahihooajaga soovitame suurendada eeskätte nendes jahipiirkondades, kus põdra asustustihedus ja/või nende tekitatud kahjud on jätkuvat kõrged. Piirkondades, kus asustustihedus on madal ja kahjud puuduvad või esinevad vaid väga lokaalselt, võiks hoida küttimismahud eelmise aasta tasemel ja vajadusel neid ka langetada.“
See saab olema ka selle hooaja peamiseks ülesandeks jahindusnõukogudele, et viia ellu see soovitus, et põdra arvukus ei langeks ja jahiseltsid suudaks küttida struktuurselt (33%+33%+ 33%). Eelmiste aastate statistika seda kinnitab. 4000 isendi küttimisel peaksime suutma struktuurselt küttida.
Vaadates tagasi ajalukku, siis 10 500‒11500 isendi juures (2002‒2003. a) lubati küttida 3500 isendit ja kui arvukus saavutas taseme 12 000 isendit, siis lubati küttida 4000 isendit. Paraku põdra arvukus ei ole ka enam 12 000. Kui lähtuda jahimeeste arvamushinnangust, et arvukus on 8654, siis sünnib sellel hooajal juurde ainult 3000 vasikat ja need on need, mis on meil jahihooaja alguses olemas.
Samas ei tohiks unustada, et paljusid piirkondi mõjutavad kiskjad, kellele saakloomaks on põdrad. Kui tegelik arvukus on KAUR-i hinnangu 11 000 isendit ja jahimeeste hinnang 10 000 isendit, siis on hooaja alguseks meil 3500 vasikat. Siinkohal on selgelt näha miks 20 aastat tagasi lubati meil küttida 3500 isendit. Arvukust ei tohtinud langetada, vaid samm-sammult tõsta.
Üheks murettekitavaks statistikaks on 2012. aasta seirearuandes välja toodud graafik “Põdralehmade viljakusnäitajate dünaamika. Keskmine tiinuse kollaskehade arv ja keskmine loodete arv kütitud põdralehmadel“, mis on koostatud jahimeeste poolt kogutud kütitud lehmade sigimike analüüsimise andmetel. Seirearuanne kinnitab, et: “Maakondade tasemel on varieeruvus viljakusnäitajates päris suur ning siin mängib olulist rolli valimi esinduslikkus: kui suur on maakonnas kogutud proovide arv ja milline on valimisse sattunud isendite vanuseline jaotus.“
Looduses on omad seaduspärasused, mis kajastuvad ka graafikus ja kindel fakt, et ilmastikul on ka oma osa ja seaduspärasus. Graafikus näeme, et nii tiinuse kollaskehade arv ja keskmine loodete arv graafikus on saehammaste kujuga. Tõusude järel tuleb langus ja siis alles tõus ja keskmine sellise ,,hamba“ tõus on maksimum kolm aastat, mille järgi tuleb langus. Tõenäoliselt peab tulema langus ja seda siis eelmise aasta andmete alustel. Vasikaid pidigi olema vähem ja oligi.
Kes mäletab, siis enne 2013. aastat kehtiv jahiseadus sätestas, et pidi olema jahimaa korralduskava, mis sätestas, et kui arvukus langes alla kahe isendi 1000 ha põdra elupaiga kohta, tuli jaht ära keelata. Siinkohal peaksid kõik seltsid teadma, kui palju neil jahimaal on põdrale sobivaid elupaiku ja saate aimu, mis arvukuse juures on teie jahimaal põdra arvukusega kriitiline piir.
Siis keelas küttimise ära meil riik, kuid täna peaksime tegema seda iseendale. Teadlased on väitnud, et kui arvukus saavutab taseme kolm isendit 1000 ha elupaiga kohta, siis on kahjustused minimaalsed ja metsa on võimalik kasvatada. Eesti kohta oleks selline arvukus 7500 isendit. Teame, et Eestis on 328 jahiühendust ja kui võtame arvestuslikuks jahiseltsi suuruseks 10 000‒11 000 ha, siis keskmiseks arvukuseks on arvestusliku jahimaa kohta 23 põtra. Kui vaatame jahseltside hinnanguid arvukuse kohta nende jahimaal, siis 51% ehk 328-st 170 hindavad juba arvukust alla selle. Näiteks Saaremaal on 27 jahiseltsist 19-l alla 23 isendi, Hiiumaal 9 jahiseltsist 7 alla, Valgamaal 21 jahiseltsist 15 alla ja Järvamaal 20 jahiseltsist 13 alla. See statistika on murettekitav ja kellel arvukus on alla 23, siis vajadus langetamiseks puudub.
2022. jahihooajal peame küttima struktuurselt (33%+33%+ 33%), et säilitada seda olukorda, mis praegu veel on. Küttida ei tohi üle juurdekasvu, igast väljuvast põdrast võime küttida iga kolmanda, mitte aga iga teise nagu jahimehed ise soovivad. Olemasolevatest vasikatest peavad olema 50% alles ehk talvituma jääma ja kui on väga palju kiskjaid siis isegi 70%.
Viimast näiteks kasutatakse ka praktiliselt RMK Kilingi-Nõmme jahialadel, kus elab kaks tugevat hundikarja, keda ei kütita. RMK jahinduse juhi Kalev Männiste sõnul annab see võimaluse taastada vaikselt iga aasta kaupa kohaliku piirkonna põtrade arvukust. Kahjuks ei ole meil enam aega katsetamiseks. Kui me sellel hooajal eksime, siis arvukus langeb järsult ja ka meie võimalused seda parandada. Iga populatsiooni taastamine võtab minimaalselt aega viis aastat, sest põdrale omast juurdekasvu ei ole võimalik oluliselt tõsta. Õnneks on seda võimalik veidike parandada , kui teostada valiklaskmist iga soo ja vanuserühma osas ning sellekohane info suunitlustega ilmub EJS-i kodulehel igal hooaja alguses. Selle on koostanud KAUR ja heakskiitnud EJS-i juhatus.
Jaanus Põldmaa sõnutsi on vaja, et meie arusaam põdra majandamisest jõuaks iga jahimeheni. Juhatuse liikmete ettepanekul tuleks teha liikmetele kokkuvõte ja samuti kuulatav asi. Ühe variandina pakuti juhatuse liikmete poolt, et toodame ja paneme vastava sisuga podcasti ülesse. Raul Vahteri arvates on teema väga vajalik. Juulis toimuvad jahindusnõukogud, teha tuleks maakondade kaupa soovitused. Me ei tohiks unustada karusid ja hunte ja seda palju nende saagiks vasikaid langeb. Ka see on teema, millega tuleb arvestada.
Endrik Rauni sõnul pooldatakse jahindusnõukogus riigi soovitusi, liikmed ei ole nõus jahimeestega, pigem võetakse aluseks KAUR-i numbrid.
Ühiselt otsustati, et peaks selgeks saama kas KAUR-i andmetes on ka kaitsealadega arvestatud, mis ei ole jahipiirkondade koosseisus. Siis teeme kirjalikud materjalid valmis ja ka podcasti. Soovitused esitame maakondade lõikes. Volikogu päevakorda lisame teemana põdra küttimise ja seda jooksvatesse küsimustesse. Juhatuse ettepanekut küttida 4000 ringis põtru, tuleks rääkida veel KAUR-iga.
Kennelliidu liikmeks astumise küsimus
Järgmine päevakorra punkt oli võimalik Kennelliidu liikmeks astumine. Selle teema avas Andres Lillemäe.
Selleks, et jahikoerte osas kaasa rääkida, peaks olema Kennelliidu liige. Kennelliidu juures loodi jahikoerte töörühm. Juhatus arutas teemat ja otsustas, et otsus tehakse septembri koosolekul. Vahepeal peaks olema kohtumine jahikoerte tõuühinguga ja arutada tuleks nendega, kuidas edasi. Esialgu liikmeks astumist ei pooldatud.
Jahitrofeede hindamise reeglite ja hindade arutelu
Edasi arutleti jahitrofeede hindamise reeglite ja hinna kehtestamise üle. Selle avas Andres Lillemäe. Tema sõnul on eesti jahitrofeede eksperdid käinud koos ja asja arutanud ning jõudnud ühiste reeglite kehtestamiseni. Samuti on otsustatud, et hind võiks olla trofeede hindamise eest ühtne. Ettepanek on 10 eurot trofee kohta. Ettepanek oli juhatusele need reeglid kinnitada. Juhatuse liikmed arutasid teemat ja selles osas andsid selgitusi Ive Kuningas ja Jaak Volmer. Otsustati koos väikeste parandustega reeglid kinnitada ja samuti trofeede hindamise tasu.
Järgmine juhatuse koosolek toimub 14. septembril.
