30. mail toimus EJS juhatuse erakorraline koosolek veebis. Päevakorras oli üks küsimus – võimalik seadusemuudatus seoses kasutusõiguse lubade (KÕL) pikendamisega.
Osales kokku 15 juhatuse liiget ja 4 liikmekandidaati. Koosolekut juhtis president Margus Puust. Külalisena oli kutsutud keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp. Koosoleku juhataja avas teema ja selgitas olukorda. Kaua aega liikusid jutud, et keegi kuskil tahab jahiseadust muuta kellegi huvides. EJS ajas pikalt jälgi ja selgus, et riigikogu jahimeeste töörühm ei oma informatsiooni, keskkonnakomisjoni kavas ei ole plaanitud muudatusi jahiseaduses. Kohtumisel ministriga selgus, et ministeerium osaleb lahenduste otsimisel mõne jahipiirkonna KÕL-i pikendamisel tekkinud probleemidele.
Marku Lamp selgitas tekkinud olukorda ja seda, et ministeerium püüab lahendusi leida. Ka ministeerium pole seadusemuutuse algataja. Kindlasti ei puuduta see aga juba pikendatud jahipiirkondasid ja neid, kes on nõusoleku juba jahindusnõukogudelt saanud.
Juhatuse liikmed väljendasi omi seisukohti. Margus Puust selgitas, et EJS seisab laiemalt kogu eluslooduse ja kogukonnapõhise jahinduse eest. Igasugused muutused, kus on suur avalikkuse huvi, tuleb eelnevalt kogukonnas läbi arutada ja mitte kusagil vaikselt läbi viia. KÕL-i pikendamiseks on eelmise keskkonnaministri eestvõttel sõlmitud kirjalik ja allkirjastatud leping. Sinna on lisaks ministrile allkirja andnud KeA peadirektor, RMK peadirektor, Erametsaliit, põllumeeste katusorganisatsioonid ja EJS. Meie jahimeestena oleme seda lepingut täitnud, ehkki seal sisalduvad punktid ei tulene osaliselt seadusest. Läksime kompromissile, et ühiselt jõuda kokkuleppele. Nüüd aga tundub, et see leping on kõrvale heidetud ja otsitakse võimalust muuta seadust. Meie arvates ei ole selline käitumine korrektne. EJS ei toeta sellist jahiseaduse muutmist.
Raul Vahter selgitas, et selline olukord riigis võtab maha jahimeeste motivatsiooni ja seda vabatahtlikkuse jõudu, mis on tänase jahinduse alustala.
Karel Rüütli ja Tiit Tammsaar endiste riigikogu liikmena selgitasid, kuidas on võimalik muudatusi kiirelt menetleda.
Andres Onemar tänas ministeeriumi pika ja hästi koostatud vastuse eest õiguskantslerile. Tema sõnul on jahimeestel õigustatud ootus pikendamisprotsessiga edasi minna. Sõltumata sellest, kuidas tekkinud konflikte lahendada võiks protsessiga edasi minna ja vastavad suunised peaks KeM andma keskkonnaametile. Kohapealsetele probleemidele tuleks otsida ja leida lahendused kohapeal.
Riigikogu nelja koosseisu liige Tiit Tammsaar rõhutas, et siiani on riigikogu lähtunud seadusloomes nn õigusliku ootuse printsiibist, mis peaks kehtima ka jahiseaduse puhul. Nimelt tahetakse mingil meile arusaamatul põhjusel kiireloomuliselt sekkuda pooleli olevasse protsessi ja jagada jahimehed kahte lehte. Ühed on need, kes on positiivsed otsused valitsejatelt saanud ja teisalt need, kes igati kehtivate seaduste raames on esitanud või esitamas taotlusi jahimaade rendiperioodi pikendamiseks. Selline käitumine on midagi ennekuulmatut ja kogematut riigi valitsejate poolt.
Priit Vahtramäe sõnul on menetlus väga ajakriitiline. Jäänud on vaid kaks korralist nõukogu, maikuus teemat ei arutatud.
Jätkus arutelu ja juhatuse liikmed esitasid oma arvamusi ja mõtteid.
Juhatuse erakorralise koosoleku ühine otsus oli, et suure avalikkuse huvi all olevat eluslooduse kasutamise regulatsiooni tuleb vastavalt ja väärikalt läbi viia, nii et kõigil huvigruppidel oleks võimalus kaasa rääkida. Eesti ulukifond on meie kõigi oma ja seda tuleb kasutada säästvalt ja kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. Praegusel kujul ja vormis läbiviidavat seaduse muutmise protsessi EJS-i juhatus ei toeta.
