TEKST ja FOTOD JAANUS VAIKSOO
Üle nelja aasta toimus Soomes Riihimäel taas traditsiooniline rahvusvaheline loodusmess – Erämessut, mis on Eesti jahimeeste hulgas vägagi populaarne ja oodatud üritus.
Esimene mess toimus juba 50 aasta eest – 1972. Soomlaste jaoks on olnud aktiivne puhkus looduses elu lahutamatu osa ja siin on meie põhjanaabrid alati eeskujuks ning suunanäitajaks. Mess hõlmab põhiliselt nelja valdkonda: jahindus, kalastus, matkamine ja loodusvaatlused. Lisaks kõikvõimalikele ettevõtetele, firmadele ja käsitöömeistritele, kes tutvustavad huvilistele oma kaupa ja viimase aja innovaatilisi tooteid, toimuvad messil nelja päeva jooksul töötoad, esitlused ja kohtumised oma ala parimate asjatundjatega.
Kui esimesel loodusmessil oli patrooniks tollane Soome president Urho Kekkonen, siis tänavuse juubelimessi patroon oli taas riigi president – Sauli Niinistö.
Eesti jahimeeste selts organiseeris ka sel korral jahimeestele messi ühiskülastuse. 10. juunil sõitis 40 huvilist Riihimäele. Ilm oli loodusmessi jaoks nagu loodud: päikest, vahelduvalt pilvi ja pisut jahutavat tuult. Jahinduse poolt veab messil aktiivselt Soome jahimeeste liit (Suomen Metsäsätäjäliitto), kellega EJS-il on hea koostöö. Ka sel korral kohtus EJS-i loodushariduse projektijuht Peeter Hussar Soome JL-i büroojuhi Teemu Simeniuse, noorsootöö juhi Elina Mäkeläga ja jahilaskmise koordinaatori Jussi Partaneninga. Peamiseks arutlusteemaks oli ühiste lastelaagrite korraldamine koostöös Põhjamaadega.
Et EJS-i teema-aastaks on „Väärtusta jahisaaki!“, siis oli Eesti Jahimehe ajakirjal väga huvitav kohtumine Hanna Norega, kes juba kakskümmend aastat on tegelenud loodusliku nahaparkimise, nahatöötlemise ja rahvusliku käsitööga, viies läbi sellealaseid koolitusi nii Soomes kui ka välismaal. Messil tutvustas Hanna Nore oma hiljuti ilmunud põhjalikku ja mahukat käsiraamatut „Naha jälgedes: metsa unustatud aarded“ („Nahan jäljillä. Metsän unohdetut aarteet“). Nagu pealkiri vihjab, on ka Soomes sarnased probleemid, nagu Eestiski. Ühiskonnas toimuvate trendide tõttu ei väärtustata enam kvaliteetset ja vastupidavat ulukinahka. Karusnahaga tegelemine ei motiveeri jahimehi, sest see on väga töömahukas. Ulukinahkade nülgimine, järeltöötlus, kuivatamine ja parkimine nõuab palju aega, ent tasu selle eest on pea olematu. Hanna Nore püüab koos mõttekaaslastega luua ulukinahkadele ühiskonnas uut positiivset mainet.
Staadionil esitleti jahimeestele linnukoerte ja karukoerte tööd. Soome jahimeeste liidu laval tutvustati erinevaid pardipeibutusvilesid. Peatelgis oli üleval trofee- ja taksidermianäitus. Venemaa agressiooni taustal Ukrainas on Soomes selgelt kasvanud inimeste huvi riigikaitse vastu. See hakkas ka messil kohe silma. Nii näiteks oli seal väljas soomusbrigaad oma telgiga, esines sõduriansambel ja Soome reservistide liit oli üles pannud silmatorkava üleskutse: maad võib kaitsta mees või naine, aga mitte kõrvaltvaataja.
Eesti jahimehed jäid messiga igati rahule. Paljud sõitsid Riihimäele juba mitmendat korda, kuid ikka leiti siit kõikvõimalikku vajalikku ja huvitavat kraami, millega oma jahivarustust täiendada. Soomlased on kõvad kütid ja meistrimehed ning nende kogemust ning kvaliteeti tasub usaldada.
