16. juunil toimus EJS-i veebikoosolek Keskkonnaameti poolt koordineeritud pilootprojekti „Väikekiskjate arvukuse reguleerimine liigikaitseliselt olulistel rannaniitudel“ esimese hooaja kokkuvõtete tegemiseks.
Väikekiskjate küttimine rannaniitudel on osa suuremast Euroopa Liidu LIFE-projektist „Loodusrikas Eesti“, millega toetatakse rannaniitude taastamist Lääne-Eestis ja püütakse seeläbi luua tingimused niidukahlajate pesitsemisedukuse parandamiseks. Koosolekul jagasid oma kogemusi ja tähelepanekuid kuue projektis osalenud jahiseltsi esindajad: Raivo Volman Tuudi jahiseltsist, Veiko Laev Massu jahiseltsist, Olev Peetris Haapsalu jahiseltsist, Lembit Karp Muhu jahiseltsist, Paavo Pruul Hiiumaa Emmaste jahtkonnast ja Janno Üksik Hiiumaa Suuremõisa jahtkonnast.
Projekt toetab Tartu ülikooli bioloogiadoktori ja looduskaitsebioloogi Triin Kaasiku poolt läbiviidavat teadusuuringut niidukahlajate pesitsemisedukuse kohta. Triin Kaasiku sõnul olid esimese aasta tulemused paljutõotavad, ehkki järeldusi on veel liiga vara teha. Eriti head tulemused ilmnesid Matsalu lõunakaldal Keemu rannaniitudel, kus pesitsusedukus tõusis eelmise aasta 9 protsendilt 35 protsendini ja Salmi rannaniitudel koguni kahelt protsendilt neljakümnele! Head tulemused olid ka Muhus Võiküla pilootalal.
Samas paranesid lindude pesitsemisnäitajad ka mõnel kontrollalal, kus suunatud jahipidamist ei toimunud. Seega tuleb teadusuuringuga kindlasti jätkata, et saada tulevikus mitme aasta võrdlusandmed, ning muidugi tegeleda samaaegselt rannaniitude taastamistöödega.
Jahimehed on valmis ka järgmistel hooaegadel selles looduskaitseliselt olulises projektis osalema. Kindlasti oleks küttimise mõju efektiivsem, kui alustada suunatud jahipidamisega väikekiskjatele juba novembris.
Veebikoosolekut juhatas rannaniitude pilootprojekti EJS-i poolne projektijuht Jaanus Vaiksoo.
