Uudised Teated Liikmesorganisatsioonide juhtide nõupidamine (täiendatud kokkuvõttega)

Liikmesorganisatsioonide juhtide nõupidamine (täiendatud kokkuvõttega)

märts 8, 2016

4425

10. märtsil kogunes üle viiekümne liikmesorganisatsiooni juhi, et maha pidada traditsiooniline kevadine koosolek.

Koosolekut juhtis tegevjuht Tõnis Korts. Esimesena sai sõna seltsi president Margus Puust. Kuna oli naistepäevajärgne päev, siis alustuseks õnnitles Puust kohalolnud naiskütte ja kinkis igale kauni lillekimbu. President tegi ülevaate möödunud neljast aastast ja koos vaadati üle nende lubaduste täitmine, mis neli aastat tagasi uue juhatuse ametiastumisel anti. Ta tänas juhatuse liikmeid tubli töö eest ja ühiselt tehti neile tugev aplaus.

Siis tutvustas Puust seda, et on otsustanud veel üheks perioodiks kandideerida ja kuidas läheb tema meeskonna komplekteerimine ja tutvustas kandidaate. Viimasel juhatuse koosolekul kuulutati välja valimised ja liikmetel on võimalus vastavalt põhikirjale tegutseda. Puust tutvustas ka oma programmi punkte järgmiseks neljaks aastaks ja ootab lisaks liikmete poolt sisendit, mida võiks ja peaks veel järgneval perioodil ära tegema. President tutvustas ka EJSi väärtusi, mis on ajaloo jooksul kujunenud ja kinnistunud. Presidendi soov oli, et need väärtused saaksid samuti üldkoosoleku kinnituse, siis on nendel kogu organisatsiooni tunnustus.

Teine päevakorra punkt puudutas jahindusnõukogude koostööd. Tegevjuht ütles sissejuhatuseks, et jahiseadus on varsti juba 3 aastat kehtinud ja on õige aeg teha kokkuvõtteid ja otsustada üheskoos, kuidas edasi minna. Külalisena viibis kohal KKA peadirektor Andres Onemar, kes selles päevakorrapunktis avalöögi tegi. Onemar sõnas huumoriga oma esinemise alguses, et peab küll oluline teema olema, et saarlane hiidlase esinema kutsub. Teema oligi väga oluline, sest peadirektor kõneles metsseajahist SAKi tingimustes.

Ta selgitas, et SAKi puhul on tegemist erinevate huvigruppidega. Lisaks jahimeestele veel Erametsaliit, ulukiseirajad ja teised. Onemar tutvustas SAKi puhul väljaantud käskkirju ja nende tagamaid. Ta selgitas, miks ühel või teisel puhul on vastavalt toimitud ja avas riigi rolli asjade korraldamisel. KKA juht on konsulteerinud ulukiseirajatega ja arutanud võimalikku metsseajahi edasist korraldamist ameti poolt. Amet korraldab metsseajahti katku tingimustes tulenevalt jahiseadusest. Peadirektor kaldus arvama, et alanud jahihooajaks jahiseltside kaupa kindlaid mahte ei kinnitata, vaid võetakse eesmärk jõuda teatud asustustihedusele. Milline see täpsemalt peaks olema, ei ole veel kindel, aga see võiks olla 2-2,5 isendit 1000 hektarile. See selgub peagi. Täpsema küttimisülesande peab tegema jahindusnõukogu. Onemar vastas ka jahindusjuhtide küsimustele.

Edasi kõneles jahindusnõukogude teemal juhatuse liige Jaanus Põldmaa Pärnumaalt, kes esindab jahindusnõukogus põllumehi. Tema arvates peaks EJSi poolt esitatud jahindusnõukogu liikmed olema EJSi käepikendus maakonnas. Liikmeid tuleks regulaarselt kokku kutsuda ja teha nii koolitusi kui ka nõupidamisi. Samuti võiks jahindusnõukogus olevad liikmed osaleda organisatsiooni juhtide koosolekutel. Teda toetas juhatuse liige Tiit Tammsaar Raplamaalt.

Priit Kotkas Märjamaa JSst selgitas, et jahiseadus annab selgelt ette kaks alust, millest jahindusnõukogu peab oma otsustes jahiulukite küttimismahu ja -struktuuri osas lähtuma. Need on ulukiseire aruanne ja jahipiirkonna kasutaja ettepanek. Tema arvates võiks riigi poolt tulla üks ettepanek ja see võiks olla ulukiseirajate oma ja RMK peaks seda usaldama.

Ettepanekuid jahindusnõukogude osas olid väga erinevaid. Osa liikmeid oli konsensuse nõude vastu, osa toetas seda. Pakuti ka vahepealset varianti, kus osa küsimusi otsustatakse häälteenamusega ja osa konsensusega. Selgus ka see, et osades maakondades ei ole RMKga suhtlemisel probleeme ja osades on suured probleemid.

Arutelu oli pikk ja selle tulemusel tehti järgmised ettepanekud:

Teha rohkem koostööd jahindusnõukogude liikmete vahel ja saada kokku koolitusteks ja aruteludeks.
Küttimismahtude määramisel lähtuda eelkõige Jahiseaduses sätestatust.
Kui jahindusnõukogus olev liige ei ole koostöövõimeline, teha ettepanek KKA-le ta välja vahetada.
Kõige tähtsam on õige ulukite loendus, sellest saab küttimismahtude määramine alguse.
Probleemiks on suurkiskjate küttimismaht ja selle määramisel jahindusnõukogu otsustega mittearvestamine.
RMK-ga täpsustada nende põtrade loenduse metoodika ja teha ettepanek, kas see ei võiks olla ulukiseirajatega üks.
Rohkem tähelepanu pöörata jahiseltsides küttimisstruktuurile.
Andmed ulukite kohta peavad olema kättesaadavad jahindusnõukogu liikmetele.
Vaja oleks täpseid loendusmeetodeid, mis arvestaksid kaasaega.

Kolmanda päevakorrapunktina tutvustas Tõnu Väli Eesti Jahikoerte Tõuühingu tegemisi. Tõnu Väli on ühingu esimees. Tema sõnul on ühing aktiivselt tegutsemas ja lisaks teistele jahikoertele pühendatakse erilist tähelepanu meie oma eesti hagijale. Selle eesmärgiga ostetakse näiteks Venemaalt kutsikaid tagasi. Kaugem eesmärk on saada tõule tunnustus rahvusvahelisel tasemel. Samuti tegeleb ühing koerte jahikatsete väljatöötamisega. Ta kutsus kõiki jahimehi 6. augustil Palmse mõisa II jahikoerte päevale. Tõnu Väli rääkis ka tõugu tõestatavatest dokumentidest, milleks on sünnitunnistus ja jahikoera pass. Ta kinnitas, et veterinaarpass ei ole tõugu tõendav dokument. Ühing soovib samuti KKI inspektorite teadmisi selles osas tõsta.

RMK lepingutest ja ulukikahjude nõuetest kõneles juhatuse liige Rein Rosenberg. Ta tegi seda Valgamaa näitel, mida ta juhatuses esindab. Valgamaa sai RMK poolt enim kahjunõudeid ja ettekandja selgitas, kuidas neid hallati ja kuidas nendega toime tuldi. Rein Rosenbergile oli hulgaliselt küsimusi, millele ta professionaalselt vastas. Kõigile sai selgeks, et tegemist on tõsise teemaga, millele tasub tähelepanu pöörata. Tegevjuht lisas informatsiooni, et järgmisel nädalal kohtutakse RMK juhiga arutamaks tüüplepingute muutmist jahimeestele soodsamas suunas. Täna on lepingud rangemad, kui seda nõuab seadus.

Neljanda teemana tutvustas Kaarel Roht metskitse küttimisandmete analüüsi paikkonniti ja kuude lõikes. Samuti selgitas ta, kuidas see on korraldatud ajaliselt erinevates Euroopa riikides. Tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe tegi kokkuvõtteid samateemalisest küsitlusest liikmete hulgas. Teema oli päevakorras seetõttu, et KKM küsis EJSi käest arvamust metskitse hooaja lühendamise osas.

Aastaraamatu koostamisest ja suhetest avalikkusega rääkis ajakirja Eesti Jahimees toimetaja Karolin Lillemäe. Ta tundis huvi liikmete arvamuse kohta ja demonstreeris nii sakslaste poolt tehtud jahti tutvustavat lühifilmi kui ka erinevate uudiste vaadadavust.

Jooksvatest teemadest rääkis juhatuse liige Mati Kivistik Võrumaalt ummamuudu kokkutuleku korraldamisest Võrumaal. Lõpetuseks räägiti ka “Jahimeheks” aasta tegevustest ja EJS soovitusest korraldada igal jahiseltsil ja ühendusel jahimeest ja jahindust tutvustav infopäev kogukonna liikmetele.

Tõnis Korts
EJSi tegevjuht

Juba kella üheksast hommikul kihas EJSi maja saabuvatest tegevjuhtidest ja jahindusnõukogu liikmetest. Hea meel on näha, et neid nii palju on kogunenud.

Kella kümnest alustas oma ettekandega EJSi president Margus Puust, kes lisaks üldistele teemadele rääkis, et 28. aprillil toimuval üldkogul on aeg uue juhatuse koosseisu valimiseks.

Pärast Marguse ettekannet sai sõna Andres Onemar, kes rääkis jahindusnõukogude tööst. Teema tekitas elavat arutelu.

Enne lõunapausi võeti veel ette jahikoerte teema, mille Tõnu Väli ette kandis.

Pärastlõunast osa alustas juhatuse liige Rein Rosenberg Valgamaalt, kus on palju probleeme ulukikahju nõuetega.

EJSi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe tegi kokkuvõtte metskitsejahi hooaja muutusettepanekust.

Mati Kivistik tegi kokkuvõtte suvisest jahimeeste kokkutulekust ja rõhutas üle, et telkimisruumi on rohkem kui küll, kuid need, kellel selg telkimist ei kannata või on muud mured, peaksid varakult Võrus öömaja otsima, sest samal ajal on Võru Folk.

Ajakirja ja kodulehe toimetaja Karolin Lillemäe rääkis kodulehest, Facebookist ja aastaraamatust.

Ta näitas 2 ja poole minuti pikkust Saksa Jahimeeste Seltsi tehtud videot, kus on ära seletatud, miks on jaht vajalik. Seda videot oleks hea näidata jahinduse tutvustamiseks noortele/lastele. Kuigi tekst on saksa keeles, on video sisu järgi teemad hästi arusaadavad.