Voyageurs´i hundiuurijad (Minnesota Ülikool, USA) on meie hundialaseid teadmisi varasemalt täiendanud põhjalike uuringutega teemal, kuidas hundid kopraid murravad ja seeläbi märgalade maastikku mõjutavad.
Varasematest uuringutest sai Looduskalender teada, et hundid maiustavad kobraste kallal jäävabal perioodil ehk aprillist oktoobrini. Kobras on hundile oluline suvetoit, moodustades sel ajal (vähemalt Greater Voyageurs´i ökosüsteemi aladel) kuni 42% hundikarja toidust. Kriimsilmad on peamiselt tuntud suurte sõraliste jahtimise poolest, milles nad toetuvad karja koostööle, oma sihvakatele jalgadele ja pikamaajooksja võhmale. Koprajaht käib aga sootuks teisiti. Seda tuleb teha üksinda ning varitsedes. Asi pole aga sugugi kerge, sest esiteks nõuab kopravaritsus head planeerimist – oskust aimata ette, kus kobras võiks veest välja tulla ja sättida end teda allatuult ootama. Teiseks nõuab see kiskjalt väga kannatlikku meelt – niimoodi vaikselt kohapeal kobrast oodates on hundid mööda saatnud kuni 8 tundi!
Voyageurs´i hundiprojekti teadustöö kohaselt murrab üks hunt aastas keskmiselt 4,5 kobrast ning seega võsavillemid koprapopulatsiooni arvukust suurt ei mõjuta. Sellegipoolest on nende mõju koprale kui märgalade insenerile piisav, et hoida aastas ära keskmiselt 88 tiigi rajamise või taasasustamise. Greater Voyageurs maastikul on küll tuhandeid tiike, kuid pikas perspektiivis on huntidel märgalade disainis märkimisväärne roll, sest näiteks viie aastaga hoiavad nad ära 440 tiigi tekkimise.
Loe lähemalt Looduskalendrist. Uuringu tulemusi saab näha siit.