Seoses vabariigi aastapäevaga lükkus veebruarikuu juhatuse koosolek 1. märtsile. Korralisel koosolekul oli seitse sisulist punkti ja seda juhatas president Margus Puust. Kohal oli 15 juhatuse liiget 20-st. Külalisena viibis koosolekul Riigikogu Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra.
Päevakorra põhipunktina arutas juhatus volinike koosoleku korraldamist. Volinike koosolek toimub 28. aprillil Tartus. Kuna juhatusel on täitumas neli aastat, siis vastavalt põhikirjale korraldatakse ka uue juhatuse valimised. Juhatus otsustas valimised avalikult välja kuulutada ja edasi läheb juba põhikirja kohaselt. Margus Puust tänas juhatuse liikmeid tehtud töö eest ja informeeris, et ka tema paneb oma valimisnimekirja kokku ja esitab selle volikogule.
Teise päevakorra punktina arutati EJS seisukohti metsseajahi osas ja kuidas korraldada seltsi esindajate koostööd jahindusnõukogudes. Arutelu juhtis Jaanus Põldmaa Pärnumaa Jahimeeste Liidu esindaja, kelle sõnum oli, et nii metssea kui põdra ja teiste suurulukite puhul oleks abiks, kui juhatuse liikmed jõuavad ühisele seisukohale ja edastavad selle esindajatele jahindusnõukogudes. Esindajate koostöö paremaks korraldamiseks oli ettepanek, et kohtutakse koos liikmesorganisatsiooni juhtide nõupidamisel 9. märtsil.
Edasi käsitleti kahe päevakorra punkti all 2015. aasta majandusaasta kokkuvõtet ja 2016. aasta eelarve projekti. Teemad kandis ette tegevjuht Tõnis Korts. Võrreldes 2015. aastaga on 2016 eelarve tunduvalt tagasihoidlikum. Siin on põhjused SAK-ist tingitud välisriigi jahimeeste hulga tunduv vähenemine, karusnahaturu mittetoimimine, SAK-iga seotud lepingute sõlmimine otse seltsidega, jahitunnistuste pikendamise perioodi lõppemine. Tuleb majanduslikult raskem aasta, aga tegevjuhi sõnul saadakse hakkama ja otsitakse aktiivselt uusi võimalusi, mis oleksid vajalikeks teenusteks meie liikmetele ja samas tooksid ka vahendeid ühisesse kassasse. Selleks on hea näide kokkulepe teenuse osutajaga, et alates sellest aastast saab jahiõiguse tasu 10 eurot maksta ka EJS büroos.
Tegevjuht esitas ülevaate raamatupidamise teenuse ostmise lepingu uuendamise vajalikkusest ja palus selleks juhatuse luba. Eelnevalt oli läbi viidud põhjalik raamatupidamistoimingute analüüs. Analüüsi käigus vaadati üle, missugused toimingud on otstarbekas teha kohapeal, missugused raamatupidamise büroos, eesmärgiks ressursside otstarbekam kasutamine. Juhatus andis loa sõlmida uus leping OÜ Aktiveriga ja arvestades tööde mahtu, kinnitas hinnaks 650 eurot kuus.
Info ulukiõnnetuste kohta põhjamaades oli järgmine päevakorrapunkt ja selle kandis ette tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe. Küsimus kerkis ülesse eelmisel juhatuse koosolekul ja juhatus palus büroolt ülevaadet, kuidas on ulukiõnnetuste käitlemine korraldatud naabermaades. Küsimuse all oli just see osa, mis puudutab jahimeeste tegevust. Vastavalt Jahiseaduse §34 (4) Liiklusõnnetuses hukkunud ja liiklusõnnetuse tõttu surmatud suurulukist ning tema osadest tuleb viivitamata teavitada jahipiirkonna kasutajat või Keskkonnainspektsiooni ja (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud suuruluk ja tema osa kuuluvad jahipiirkonna kasutajale, kes surnud tarbimisväärtuseta suuruluki utiliseerib või matab kohapeal kokkuleppel maaomanikuga. Sellest tulenevalt on oluline, et jahimeeste pädevus ja kohustused oleksid ka praktikas täpselt piiritletud ja et me ei peaks kartma lisaprobleeme, mis võiksid tekkida hukkunud ja teel lebavate suurulukite tõttu. Juhatus volitas bürood teemaga edasi tegelema.
Jooksvate küsimuste all käsitleti juhatuse liikme Aarne Taali ettepanekut autasustada tublimaid seakatkuga võitlemisel. Tunnustusavaldused tulevad arutelule järgmisel juhatuse koosolekul. Edasi andsid juhatuse liige Mati Kivistik ja tegevjuht Tõnis Korts ülevaate selleaastase jahimeeste kokkutuleku korraldamisest Võrumaal. Võistlusalade arv jääb samaks, aga muudatusi on. Nii näiteks ei toimu eellaskmist. Muude küsimuste all otsustati ka FACE teadusfondi 456 euro kandmine.
Külalisena kohal viibinud Riigikogu liikmel ja Riigikogu Keskkonnakomisjoni esimehel oli kaks teemat, mida ta soovis arutada. Üks oli SAK ja jahimeeste senised ja edasised tegevused ja teine puudutas linnujahti väikesaartel. Juhatuse liikmed andsid ülevaate oma senisest ja edasisest tegevusest SAK-i ohjamisel ja linnujahi osas on ametlik seisukoht kirjalikult komisjonile saadetud.
Järgmine koosolek toimub samuti märtsikuus, 24. märtsil. Siis otsustatakse muuhulgas volikogu päevakord.
