Keskkonnaamet tuletab meelde, et poegivaid hülgeid ei tohi häirida. Lisaks hülgepoegadele võib see ohtlik olla ka inimestele, sest loomad võivad segajat rünnata.
Eestis elab kaks liiki hülgeid, hallhülged ning viigerhülged, kes veebruari teisest poolest märtsi keskpaigani poegivad. Kui ohustatud ja väheneva arvukusega viigerhülged suudavad järglasi ilmale tuua vaid jääl, siis kasvava populatsiooniga hallhülged suudavad seda ka maismaal.
Pisikesed hülgepojad erinevad oma mustjas-hallidest vanematest kandes kollakasvalget titekarva. Noore hülge rasvapolster on peaaegu olematu ning seetõttu on kaasasündinud kohev kasukas talle sooja hoidmiseks hädavajalik. Hülged eelistaksid poegida külmal puhtal lumel, ent soojematel aegadel tuleb neil leppida külg-külje kõrval mustal ja niiskel maapinnal lesimisega. Sellises keskkonnas pole noorte kohevast kasukast kasu, sest vettinud karvkate sooja ei hoia. Poristes oludes haigestutakse kergemini ning karjakesi lesides võivad suuremad isendid kogemata väikestest üle roomata.
Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõuniku Roland Müüri sõnul sõltub noorte hüljeste elu paljuski nende sünniaasta ilmaoludest. „Eesti talved on viimastel aastakümnetel olnud heitlikud, mistõttu poegade suremus on olnud veidi suurem. Seda enam on oluline, et inimesed rannale tulnud hülgeid ei häiriks, vaid annaks neile rahu kosuda ja kasvada,“ selgitas Müür.
Sündides kaalub hallhüljes 11-12 kg, kuid imetamise ajal kosub jõudsalt, võttes kuni 2 kg päevas juurde. Selle põhjuseks on hülgepiima erakordselt kõrge, ca 50-protsendine rasvasus. Imetamine kestab kolm nädalat ning seejärel peavad noored hülged juba iseseisvalt hakkama saama. Kevadel ootavad neid ees pulmad ja karvavahetus, suvel kalapüük ning rasvavarude täiendamine.
Teadlased on vanu küttimisandmeid analüüsides hinnanud, et hallhülgeid elas Läänemeres sajakonna aasta eest umbes 80 000-100 000 looma. Intensiivne küttimine ning meresaastatus viisid looma arvukuse seitsmekümnendatel vaid 5-7 protsendini esialgsest. Tänaseks on hallhüljeste arvukus taastumas, veidi rohkem kui 30 000 isendiline Läänemere asurkond kasvab 5-6 protsenti aastas. Tõusev arvukus on võimaldanud nii Skandinaavias kui ka mullu Eestis alustada taas mõõduka hülgejahiga. Möödunud aastal kütiti Eestis 10 hallhüljest, kellest 9 Pärnumaal ning 1 Hiiumaal.
