26. oktoobril toimus EJS-i juhatuse korraline koosolek. Seda juhtis president Margus puust ja seal osales 19 juhatuse liiget.
Alustuseks õnnitleti oktoobrikuu sünnipäevalapsi, kelleks olid Mati Kivistik, Aigar Kallas ja Toomas Kõuhkna. Sünnipäevalapsed said kingituseks Ilmar Rootsi kirjutatud raamatu „Susi. Meie rahvuslooma 523 nime“.
Kinnitati ka päevakord. Selles oli üheksa sisulist punkti.
Arutelu raadiosageduste üle
Arutati raadiosageduste teema üle ja räägiti tekkinud olukorrast EJS-i raadiosageduste kasutamisel. Külla oli kutsutud Keskkonnaameti järelevalve arendusosakonna peainspektor Uno Luht, kes selgitas ameti seisukohti. Tema sõnul on tehnilise järelevalve ameti poolt ka neile jahisageduste luba väljastatud ja nad maksavad selle eest. Seda infot EJS-il pole eelnevalt olnud. Väidetavalt on tegemist avaliku sagedusega, millele saavad kõik loa taotleda. Seda uurib EJS kindlasti järele, kas see nii on.
Uno Luhti sõnul tegutsetakse nende poolt vastavalt kehtivale korrale ja kui jahiseltsi plaanitakse kontrollida ja sidet pealt kuulata, siis teavitatakse sellest ette. Raadioside kuulamist ei tehta isikupõhiselt, vaid kindlaks tegemiseks, kus selts jahti peab. Nad on pöördunud ka prokuratuuri selgituste saamise jaoks ja tegutsevad vastavalt saadud tagasisidele.
Juhatuse liikmed avaldasid seisukoha, et jahimeeste huvi on, et jahimaadel valitseks kord ja jahiohutus oleks tagatud. Juhatuse liikme Tiit Tammsaare sõnul on jahiseltside juhtide teavitamine hea praktika ja sellega tuleb jätkata. Jaak Volmer tutvustas Tartu Jahindusklubi küsitlust, kus 15 seltsi toetasid ja 2 olid vastu, et sidet jälgitakse. Teised ei vastanud.
Juhatuse liikmete arvates on riigis on tekkinud huvitav olukord, kus riigi erinevatel institutsioonidel on väga erinevad seisukohad. Õiguskantsler peab pealtkuulamist lubamatuks ja Keskkonnaamet oma tegevust õiguspäraseks. Ajad on muutunud ja see mis oli 15 aastat tagasi normaalne ei pruugi täna seda olla. EJS jälgib huviga seda debatti ja ootab ära, millisele ühisele seisukohale jõuab riik. Siis teame ka meie, kuidas on õige edasi toimetada ja milliseid kokkuleppeid kellega sõlmida. Otsustati ka uurida, kuidas väljastatakse tehnilise järelevalve ameti poolt raadioside kasutuslubasid.
Ülevaade RMK ja ÜMO lepingu muutmisest
RMK ja ÜMO lepingute muutmisest kõnelesid juhatuse liikmed Toomas Kõuhkna ja Rein Rosenberg, kes mõlemad ka töögruppide liikmed.
RMK läbirääkimiste töögrupp kohtus kuu keskel RMK esindajatega, kus arutati võimalikke RMK-poolseid lepingu muudatusi. Ülevaate kohtumisest andsid töögrupi esimees Toomas Kõuhkna. Plaanis on ka koostöö IT arendustes, see lepitakse lähiajal kokku. Juhatuse liikmete seisukoht oli, et IT valdkonnas tuleks teha koostööd, et arendada koos seda jahimehele ja metsameestele vajalikuna välja.
Ka ÜMO-ga on läbirääkimised edukalt lõppenud ja jõutud on sellele tulemusele, mis volinike eelviimane koosolek soovis. Jõuti jahimaade kasutuse lepingu osas kokkuleppele. Soovitatud lepingu teksti leiab kodulehelt. Andres Onemar tänas ÜMOt ja töögruppi hea tehtud töö eest. Tema sõnul peab olema olemas vastastikune austus ja infovahetus.
Kasutusõiguse lepingute pikendamise olukorrast
Järgmine teema oli KÕL pikendamise olukorrast. Teema juhatas sisse Margus Puust. Seejärel järgnes traditsiooniline ülevaade maakonna esindajate poolt pikendamise käigust.
Ülevaade raamatupidamisteenustest
Edasi arutati EJS-i raamatupidamisteenuse pakkuja kinnitamist alates jaanuar 2023. EJS-i büroo soovib veelgi paremat raamatupidamisteenust kui meil seni on. Plaanis on kasutada suurema büroo teenuseid. Selleks võtsime kolm pakkumist büroodelt, mis asuvad Eesti raamatupidajate kogu poolt tunnustatud büroode nimekirjas. Juhatus andis tegevjuhile volitused edasi toimetamiseks ja aktsepteeris tehtud valikuid. Sõelale jäid Ülemiste raamatupidamise büroo ja Askendo raamatupidamise büroo.
Ettepanek muuta jahieeskirja
Jahieeskirja muudatuse ettepanekust jahikoerte osas selgitas juhatuse liige Endrik Raun. Tema sõnul tegime umbes aasta tagasi juhatusega keskkonnaministeeriumile ettepaneku uute koeratõugude Beagle ja Drever kaasamiseks metskitsede ajujahil. Ehk siis kaasata kitsejahil ka FCI 6. rühma koeri turjakõrgusega kuni 41 cm. Ettepanek on siiani olnud ministeeriumis laual ja menetlemata.
Ministeeriumi esindajaga kohtudes ja erinevates aruteludes on meile omakorda tehtud ettepanek sellisel kujul jahieeskirja mitte muuta ja vastupidi seda lihtsustada. Nende ettepanek on metskitsede ajujahiks lubada ka FCI 6. rühma koeri kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on kuni 52 cm. Ehk siis sama, mis on lubatud kõigi muudel uluksõraliste puhul.
Keskkonnaministeerium palus EJS-i juhatusel nende poolset nägemust kaaluda ja juhatuse nõusoleku korral vormistada uus ettepanek jahieeskirja muutmiseks ministeeriumile.
Juhatuse liikmed arutasid teemat ja otsustasid toetada ettepanekut metskitsede ajujahiks lubada ka FCI 6. rühma koeri, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on kuni 52 cm.
Aasta teema arutelu
Järgnevalt toimus aastateema 2023. arutelu. Tähtajaks oli laekunud 16 ettepanekut, mis kõik on arvestatavad ja huvitavad. Seal sisaldusid sellised ettepanekud nagu: jahinaiste aasta, jahindus põlvkonniti, mõista ja austa teist jahimeest, informeeritud ja mõistva maaomaniku aasta, trapperi aasta, jahiauto aasta, hinda ja austa jahimaa omanikke, valiklaskmise aasta jm.
Juhatus vaatas teemad läbi ja andis suunised büroole tegeleda teemadega, kus on nimetatud ja silmas peetud maaomanikke ja ühiskonda. Aga valikut veel ei tehtud ja seda arutatakse järgmisel juhatuse koosolekul.
Jahirahu arutelu
Jahirahu väljakuulutamine toimub sellel aastal Valgamaal ja sellest rääkisid juhatuse liige ja Valgamaa esindaja Rein Rosenberg ja Lea Truska. See toimub pidulikult 16. detsembril Sangaste lossis. Kes soovib osaleda, jälgige kodulehel infot.
Ülevaade suurkiskjate kogust
Järgmise teemana andis suurkiskjate kogust ülevaate juhatuse liige Priit Vahtramäe.
Tema sõnul on karu küttimine enamjaolt lõppenud. 90 karuloast realiseeriti kõik ära (viimane Harjumaal), aga kuna ühes piirkonnas kütiti samal ajal 2 karu, siis 6 reservloast kasutati 1 luba ära. Alles on veel 5 reservluba. Paar taotlust on olnud, aga need pole sügisesed kahjujuhtumid, vaid kevadised ja neid ei rahuldatud.
2022. aasta seirearuandes on prognoositud hundi arvukuse tõusu ning üsna suure tõenäosusega on see ka toimunud. Seda toetab ka kahjustuste kasv võrreldes eelmise aastaga – ajavahemikus 1. mai kuni 31. september oli keskkonnameti andmetel tänavu murtud 557 lammast (2021. a. muti 226, 2020. a 773 lammast). Tõenäoselt tõuseb murtud lammaste arv 800 või 900 isendini. Samuti on murtud 8 koera, aasta tagasi oli see 0, 2020. aastal aga 14.
Pesakondade arv hundil sellel hooajal vahemikus 28-30 pesakonda . Peep Männili arvates ehk kõrgemgi veel aga see selgub peale lumetulekut. Kevadel jäi alles tõenäoliselt 150‒165 hunti. Pesakondadest 4 hunti on meil Lätiga ühine. Jahipiirkondadest esitas hundivaatlused eelmisel aastal 91% (2020 – 77% ja 2019 – 72%)
Seoses kärntõve aruteluga kiitis Männil jahimehi ja tõi näiteks väite, et jahimehed on nii karude kui ka huntide küttimisel hakanud küttima ka kahjude vähendamise põhimõttel, mitte ainult trofeesaamise eesmärgil. Sellest tingituna kütitakse haiged loomad enne.
Täiendava küsimusega proovisin selgust saada, miks nad arvavad, et kärntõve nakatumisel pole tõestust suurema suremise osas. Eelmisel hooajal oli kütitud loomadest 42% nakatunud ja juurdekasv oli kõigi aegade madalaim (-20%) kui tavaliselt. Selgus, et juurdekasvu hulka arvestatakse kõik võimalikud hundi arvukuse vähenemise faktorid. Üks olulisemaid vihjed oli jahimeeste „suurem karistamine“, sest limiit vähenes 2021 kaks korda ja sellega ei tahetud leppida.
Arvestades kahjustusi ja pesakondade arvu ja kogu arvukust, on hundi hooaja küttimismaht 90-145 isendi vahel. Esimese küttimismahu suurendamine toimub juhul, kui jooksval jahiperioodil ilmneb lisainfot pesakondade ja kahjustute osas.
Keskkonnaagentuur soovib teha ettepaneku hundi jahialguse edasilükkamist ühe kuu võrra 1. detsembrile. Samas aga soovib erilubade väljaandmist tuua lähemale 1. oktoobrile kahjustuskohtadesse, et keskkonnaamet oleks väiksem halduskoormus. Juhatuse liikmed arutasid ja ei toetanud seda ettepanekut. Samas tegi juhatuse liige Raul Vahter ettepaneku alustada hundijahiga kuu aega varem, see annaks võimaluse küttida vajalikke isendeid, nagu seda soovitab agentuur. Olgu kohe siinkohal mainitud, et EJS-i juhatus 26. oktoobril seda ettepanekut ei toetanud, pigem soovitakse probleemisendite küttimist alustada kuu aega varem, nii nagu seda soovib agentuur.
Keskkonnameti juriidilise osakonna sõnum oli, et käskkiri tuleks välja anda võimalikult kiiresti, sest see kindlasti vaidlustatakse. Seda juba uue suurkiskja ohjamiskava valguses. Eelmine vaidlustamine ootab riigikohtu lahendust. 2 esimest astet on selle tagasi lükanud.
Esialgsed esimese küttimismahud (NB! Lõplikud selguvad käskkirjas)
Järva 8
Hiiumaa 0
Saaremaa 0
Ida-Harju 7
Harju 10
Alam-Pedja 2
Lõuna-Läänemaa 6
Ida-Viru 3
Pärnu-Rapla 6
Tartu Jõgevamaa 0
Põhja-Läänemaa 2
Lõuna -Pärnumaa 4
Ida-Viru 3
Lääne-Virumaa 7
Põlva-Tartu 5
Viru 5
Võru 8
Viljandi-Valga 4
Pärnu-Viljandi 2
Kokku: 90
Öösihiku kasutamise arutelu
Viimasena arutati öösihiku kasutamist. Juhatuse liige Jaak Volmer uuris, kus see algatus on toppama jäänud ja millised on arengud. Juhatuse liikmed arutasid ja otsustasid, et sellega on vaja kiirelt edasi tegutseda ja SAK-i ohu tõttu on teema endiselt aktuaalne.
Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati 16. november.
