Eesti Jahimeeste Seltsi ja Häirekeskuse vahel koordineeritakse jooksvalt pea igal nädalal jahimeeste kontaktandmete paikapidavust.
Kui teenusnumbrile 1247 või 112 tuleb kõne, kus teavitatakse kas maanteelt või selle lähiümbrusest leitud või lihtsalt nähtud metsloomast, on oluline et kogutud teave jõuaks kiiresti edasi ka piirkondliku jahimeheni. Olgu siis tegu kas reaalselt kokkupõrkes osalenud autojuhiga või ka lihtsalt möödasõitjaga, on alati oluline määrata võimalikult täpselt koht, kus ulukit nähti.
Kõikide taoliste sündmuste ja ka info paremaks liikumiseks saadakse omavahel aeg-ajalt ka kokku. Just sellel eesmärgil käisid EJSi IT projektijuht Karri Urban ja „Ulukid teel“ projektijuht Urmas Salmu 11. novembril külas Häirekeskuse juhtidel, kus meid võõrustasid 112 ja 1247 teenuste juht Karmen Oks ja 1247 teenuse eksperdid Riina Ansu ning Keidi Kütt.
Mitte kõik ei kulge aga alati nii nagu on planeeritud. Tõdesime, et eksimine on inimlik, kuid tähtsam on lõppeesmärk – liikluse turvalisus. Liikluses toimunud ulukitega kokkupõrgete kohta saame suuresti teavet tänu helistajatele, kes sellistest sündmustest teada annavad. Sageli on aga ka juhtumeid, kus kokkupõrge on toimunud, kuid teavet selle kohta pole. Nii tõdesime, et Häirekeskus on siin vaid vahendaja rollis – kui teadet pole, ei saa ka midagi teatada.
Jahimeestele paneks südamele, et helistataks ikka 1247-le tagasi ja antaks teada, kas sündmuse kohta edastatud teave vastas tegelikkusele või siis mitte. Nii jõuavad ka avalikkuseni võimalikult tõesed andmed ja väheneb juhuslikkuse osakaal.
Kokkusaamise lõpus jätsime võõrustajatele tänutäheks ka Eesti Jahimeeste värsked 2023. aasta kalendrid.
