Juhatuse novembrikuu koosolek

Juhatuse novembrikuu koosolek

991
Fotod: EJS

Juhatuse korraline novembrikuu koosolek toimus 16. novembril Tallinnas ja veebis. Osales kokku 19 juhatuse liiget. Päevakorras oli üheksa sisulist punkti.

Päevakorra kinnitamise järel õnnitleti sünnipäevalast Tiit Tammsaart, kellele Andres Peetson ja Endrik Raun mängisid õnnitluseks jahisarveloo.

Ülevaade jahinduskonverentsist

Esimese päevakorrapunkti avas koosoleku juhataja EJS-i president Margus Puust ja andis lühiülevaate Eesti Erametsaliidu (EEML) poolt korraldatud jahinduskonverentsist.
1. novembril toimus Tallinnas EEML-i jahinduskonverents, kus osalesid mitmed meie juhatuse liikmed ja kus arutati jahiseaduse üle. Seal osales ja esines ka õiguskantsler. Lühikese ülevaate toimunust ja esitatud seisukohtadest leiab EJS-i kodulehel.

Oma arvamust avaldasid ka Tiit Tammsaar, Jaak Volmer, Andres Onemar, Raul Vahter ja teised. Konverentsilt kumas läbi soov jahiseadus avada ja viia sisse mitmed suurmaaomanikele soodsad regulatsioonid.

Ülevaade SAKi levikust

Edasi arutati SAK-i levikut. Teema oli päevakorras seoses SAK leviku aktiviseerumisega riigi lõuna osas. 22. oktoobril toimunud juhtide nõupidamisel andsid PTA esindajad ülevaate, mis olukord meil SAK-iga on. Tegevjuht tutvustas juhatuse liikmetele 10 kuu olukorda. Kodusigade osas: kokku on uuritud 4248 siga, nendest 2398 surnud siga.

Metssigade osas: kokku on uuritud 9321 metssiga, nendest 40 surnuna leitud, 9264 kütitud ja 17 hukkunud või hukatud metssiga.

Oktoobris tuvastati SAK viiel metsseal: 2 viiruspositiivset ning 2 viiruse ja antikeha positiivset Põlvamaal ning 1 antikeha positiivne Võrumaal.

Kokku on 2022. aastal SAK tuvastatud 51 metsseal, neist 17 viiruspositiivset (7 Võrumaal, 5 Põlvamaal, 3 Ida-Virumaal, 1 Lääne-Virumaal ja Harjumaal), 37 antikeha positiivset (11 Lääne-Virumaal, 8 Võrumaal, 4 Harjumaal, 3 Põlva- ja Pärnumaal, 2 Ida-Virumaal ja Saaremaal, 1 Jõgevamaal/Järvamaal//Raplamaal/Läänemaal) ning 3 viiruse ja antikeha positiivset (1 Võrumaal ja 2 Põlvamaal).

2022. a SAK positiivsete metssigade leiukohad on ka kantud kaardile.

Ülevaade lubade pikendamisest

Ülevaate kasutusõiguse lubade pikendamise menetlusest tegi tegevjuht. Vaadati üle kuidas menetlus on vahepeal edenenud.

Kokku on Eestis 328 jahipiirkonda. Pikendamisele kuulus neist 319, jahindusnõukogudele on kokku esitatud 309 taotlust. Neist on toetavaid seisukohti 290, jahindusnõukogude otsuste ootel on 19 taotlust. Keskkonnaametile on kokku esitatud 253 pikendamise taotlust ja veel esitamata 37. KeA poolt on pikendatud kokku 191 jahipiirkonna kasutusõiguse luba. Menetlus käib ja numbrid muutuvad iga päevaga.

Fookuses jahikeelualad ja asukoha määramine Jahises

Edasi arutati teemat jahikeelualade ja asukoha määramine Jahises infosüsteemis. Teema avas Margus Puust. tema käest on jahimehed uurinud, kas oleks võimalik näha Jahise kaudu ka jahikeelualasid ja oma asukohta. Toimus lühike arutelu ja teema otsustati edastada juhatuse IT töögrupile, kelle istung toimub peatselt.

Arutelu kindlustusühistuga

Edasi arutati nõusoleku andmist volikirja allkirjastamiseks. EJS-i poole pöördus Tarmo Lääne, Eesti Kindlustusühistu ÜKS juhatuse liige. Tema sõnul lootusrikkalt alanud läbirääkimised Gjensidigega lõppesid mitme kuu pärast kahjuks sellega, et nad ikkagi ei nõustunud pakkuma jahitegevuse vastutuskindlustust. Seetõttu lõpetas ühistu Gjensidigega kindlustusagendi koostöö ja jätkab kindlustusteenuste pakkumist koos Coopiga kindlustusmaakleriga.

Lääne sõnul on nüüd meie võimalused jahitegevuse vastutuskindlustuse väljatöötamise kindlustusvahendajana oluliselt laiemad. Selleks, et maaklerina jahikindlustuse vastutuskindlustuse toode valmis saada, palub Tarmo Lääne EJS-i volikirja, et meil oleks juriidiliselt korrektne alus kindlustusseltsidega suhtlemiseks. Margus Puust soovis volikirja allkirjastamiseks juhatuse liikmete nõusolekut. Tarmo Lääne ühines ta päevakorrapunkti aruteluga üle veebi.

Arutelu tulemusel otsustas juhatus, et volitus antakse mitte aastaks vaid pooleks aastaks. Siis vaadatakse olukord uuesti üle. Margus Puust taandas ennast hääletamisest, kuna ta on ühistu juhatuse liige.

Vahekokkuvõte põdrajahihooajast

Vahekokkuvõte põdrajahihooajast tegi Priit Vahtramäe. 15. novembri  seisuga on kütitud 273 (2021. a 195) jahiühenduse andmetel 2148 (2021. a 1876) põtra.

15. novembri seisuga on kütitud 273 jahiühenduse andmetel 2148 põtra, mis on võrreldes
31. oktoobriga suurenenud veel 27,6%, kuid võrreldes sama seisuga eelmisel hooajal on see tõus ainult 14% kõrgem. Peab arvestama, et juurde on lisandunud Jahisesse 40% kasutajaid ehk 72 (2021. a 59) jahipiirkonda ja kokku neid siis 273, aga küttimine on tõusnud ainult 14%.

Kütitud on 856 pulli (2021. a 732), 793 lehma (2021. a 665 ja 2020. a 534) ja 499 vasikat (2021.a 479 ja 2020. a 439). Selle tulemi alusel teeb see küttimisstruktuuriks pulle 40% (2021. a 39% ja 2020. a 40,34%), lehmi 37% (2021. a 35,45% ja 2020. a 32,7%) ja vasikaid 23% (2021. a 25,55% ja 2020. a 26,9%) .

Kui võrrelda struktuuri muutust eelmise aasta sama perioodiga Jahises, siis näeme, et muutused on toimunud pullide (+1%), lehmade  (+1,55%) ja vasikate (-2,55%) osas, kuid nende muutuste pealt ei saa veel midagi ennustada. Siin ja seal maakondades on kurdetud, et vasikaid on vähe või emad on ilma vasikata.

Kindlasti aga võiks eelnevate aastate jahimeeste praktikale tuginedes öelda, et vasikaid on veel vähem ja nende kättesaamine veel raskem ning olukorras kus me soovikime arvukust säilitada, küttime jätkuvalt lehmi ja pulle rohkem, mis aga viib arvukuse kiire languseni. Olukord läheb järgmisel hooajal veelgi halvemaks, sest ka tänavuse suve kuumalaine avaldab järgmise aasta järelkasvule mõju ja seda juba kaks aastat järjest. Mullikate kaalud langevad ja sellega seoses tiinestub neist teiste maade (Rootsi) näitel ainult 40%.

Sel jahihooajal leppisid jahindusnõukogud kokku 4451 (2021. a 5063) põdra küttimises. Kokkulepet Järvamaal ei saavutatud, kuid Järvamaa jahimeeste endi soov oli 248 isendit, mida sooviksid ka täita. Kokku koos Järvamaaga siis minimaalne maht 4699 isendit. Keskkonnaagentuuri soovitus jäi vahemiku 4800‒5400 (2021. a 5090‒5600) isendit. EJS-i soovitus, mis arvestades juurdekasvu ja soovi arvukust hoida samal tasemel, oli 4000‒4700 isendit.

Olukord kahe eelmise aastaga ei ole paranenud. Pigem süveneb ja halveneb ja pole ka mingit vajadust eelmisel aastal väljaöeldut parandada: „Lootus, et struktuur, mis peaks populatsiooni arvukuse säilitamise seisukohast olema võrdne on juba kadunud. Näha on, et vasikate asemel kütitakse pulle ja põhikarja ehk on sama tendents nagu eelmisel aastal,“ kommenteeris Vahtramäe.

Keskmine küttimine kasutaja kohta on 7,86. See näitaja on 18% langenud eelmise aastaga (2020. a võrreles 24%), mis näitab veelgi tõusnud loomade kättesaamist ja raskendatud limiidi täitmist. Keskmise andmete alusel võiks arvestada, et kokku on kütitud Eestis umbes 2800‒3000 isendit, mis on oluliselt tagasihoidlikum kui eelmisel hooajal. 2021. a oli see 3155‒3350 isendit, mis on 12,7% väiksem, aga samas oli ka 2021 kohustus 7% suurem.

„Paljud jahiseltsid peavad pingutama kuni 15. detsembrini, et küttimismaht täis saada või õige struktuur säilitada. Kui vasikaid ei ole, tuleks esitada vaatluskaart jahindusnõukogule koos palvekirjaga, et kui vasikaid ei ole, siis palun arvestada, et nende küttimata jätmine ei ole küttimismahu mittetäitmine. Kui olete olukorras, et põtra on väga vähe, tuleks üldse paluda jahindusnõukogult limiidi täitmise vähendamist. Väga õigesti on käitunud need maakonna jahindusnõukogud, kes on andnud limiitide täitmisel võimaluse ise seltsidel otsustada vahemiku vastavalt konkreetsele olukorrale +/- 10‒30%,“ tõi Vahtramäe välja.

„Jätkuvalt tuleks meeles pidada, et tähtis ei ole, kui palju kütime, vaid see, kui palju isendeid jääb sobivas vanuselises ja soolises struktuuris alles pärast hooaja lõppu. Juba täna ja praegu tuleb otsustada milline on olukord Teie jahipiirkonnas ja milline saab see olema järgmisel aastal. Ei saa küttida seda mida Teil ei ole. Ja kui tõesti Teie hinnangul looma ei ole ja on reaalne oht, et populatsioonile tehakse liiga, siis tuleks kirjalikult pöörduda Keskkonnaameti poole vastavate põhjendustega, aga siis peab olukord olema vastav,“ tõdes Vahtramäe.

Aasta teema arutelu

Aasta teema 2023. arutelu jätkus. Eelmisel juhatuse koosolekul vaadati läbi saabunud ettepanekud ja juhatuse liikmed olid seisukohal, et edasi tuleb minna teemaga maaomanikud ja jahimees/jaht muutuvas ühiskonnas. EJS-il bürool paluti mõelda ja esitada mõned võimalikud variandid. Büroo pakkus peale arutelusid järgmised teemad:

  • Koos maaomanikuga
  • Austa maaomanikku
  • Tutvusta jahimeest
  • Tutvusta jahti
  • Kogukondlik jahindus

Juhatuse liikmed arutasid elavalt pakutud teemade üle. Lõpuks jäädi teema juurde: kogukondlikult koos maaomanikuga. Järgmise aasta teema ongi kogukondlikult koos maaomanikuga.

Kinnistu annetamise ettepanek

Järgmine teema oli kinnistu annetamise ettepaneku läbivaatamine. Seda tutvustas tegevjuht.

EJS sai hiljuti kirja, milles pakuti seltsile annetusena Jäärja mõisa, asukohaga Pärnumaal. Kirja saatja tuttav välismaalane ostis aasta eest Jäärja mõisa. Ostmise ajal oli tal plaan kompleks korda teha ning 3‒4 kuud aastast Eestis elada. Tänaseks on ta kahjuks mõistnud, et tal ei ole selle plaani täideviimiseks aega. Samas ei soovi ta, et mõis lihtsalt laguneks ning soovib mõisa annetada organisatsioonile, kes selle eest hoolt kannaks ning sellele ka rakendust leiaks. Ostmise ajal jäi kõrva, et kui kompleks kuulus RMK-le, kasutasid hoonet tihti jahimehed, seetõttu arutasime temaga, et ehk oleks EJS mõisast huvitatud.

Tegevjuht kohtus kirja saatjaga ja käis ära ka kohapeal Jäärjas, kus objekt koos pakkumise vahendajaga üle vaadati.

Juhatuse liikmed arutasid, et otsest rakendust hetkel võimalik leida ei ole. Samuti on suhteliselt kulukas objekti korrastada. Objekt vajab tõsist remonti. Lisaks on krundil mitmeid lagunenud hooneid. See objekt on muinsuskaitse all. Ka ülalpidamise kulud on suured. Volitati tegevjuhti koguma lisainfot ja kui selgub midagi uut, siis juhatust informeerima. Otsest ja suurt huvi juhatus objekti suhtes ei väljendanud.

Jäärja mõisahoone. Foto: EJS.

Muud küsimused

Muude küsimuste ja info all tutvustas Marko Vinni relvaseaduse muudatuste võimalikku mõju Ida-Virumaal. Arutati, kas muudatus võiks tekitada salaküttimist. Huvi on suurenenud vibuga küttimise vastu. Info võeti juhatuse poolt teadmiseks.

Järgmine koosolek toimub 18. jaanuaril 2023. a Tallinnas.