7. jaanuaril toimus Voka jahipiirkonnas ühisjaht, kuhu olid oodatud ka EJS-i juhatuse liikmed.
Ühe jahikorraldaja, EJS-i juhatuse liikme Marko Vinni sõnul on selline jaht hea võimalus juhatuse liikmetel suhelda omavahel teises olukorras ja samuti saavad jahiseltsi jahimehed suhelda juhatuse liikmetega.
Koguneti varahommikul seltsi esmakäitlushoone juures, kus kõlas Endrik Rauna jahisarv. Ilm Ida-Virumaal oli külm ja selge, termomeeter näitas viisteist-kuusteist pügalat alla nulli. Eelnevatel päevadel oli maha sadanud värske lumi, nii et tingimused jahiks olid igati soodsad.
Instruktaazi viis läbi Voka jahiseltsi esimees Rudolf Uustal. Eelnevalt oli plaanitud metsseajaht, sest see on jahimeestel prioriteet, et takistada seakatku levikut. Kuna oli värske lumi, siis kohalikud mehed arvasid, et tekib ka võimalus hundijahiks.
Esimene aju toimus Pühajõel. See oli edukas ja tabati neli metssiga. Päev algas tulemuslikult ja jahiseltsiliste meeleolu oli väga hea. Sellele aitas kaasa Eestile nii harukordne selge ja päikesepaisteline ilm. Teine aju tehti üle raudtee ja see lõppes samuti edukalt, tabati 3 metssiga.
Seejärel mindi lõunapausile, kus maitsva supi ja selle kõrvase oli valmistanud Piret Toovis. Kuum supp oli väga maitsev ja passis hästi külmas ilmas. Supi kõrvale oli osav perenaine küpsetanud ise leiva ja valmistanud maitsevõi, mis kõik kokku oli gurmaanne meistriteos.
Pärast lõunat selgus, et kohalikud kütid olid edukalt lippudesse saanud 5 pealise hundikarja ja seda Narva karjääri territooriumil. Kokku veeti laiali 4 rulli lippe kogupikkusega 7 kilomeetrit.
Kogenud hundiküti Martin Toovise juhendamisel pandi jahimehed paika. Toovis näitas ka koha, kus tõenäoliselt hundid läbi tulla võivad. Ajusse läksid viis kohalikku kogenud kütti, kes tegid häält, et loomad liikuma saada.
Kõigepealt hakkasid liikuma põdrad, keda tuvastati koguni üheksa. Seejärel ka hundid. Vaatamata sellele, et tegemist oli tehismaastikuga, oli see taastatult kaunis – erinevad pinnavormid koos rohke linnustiku ja loomastikuga. Lühikest talvepäeva kiirustas lõpetama päikeseloojang ja see kõik pakkus osalejatele emotsionaalset elamust.
Hundid väljusid just sealt, kuhu kütiliini vanem Martin Toovis eelnevalt osutas. Juhtus nii, et sellel kohal ei olnud kütti või oli tähelepanu mujal, aga hundid jalutasid just sealt ajust välja. Neid õnnestus kaugemalt näha mitmel kütil ja meeste sõnul oli see lummav vaatepilt. Võimas ja uhke isend mäeotsas vaatamas peremehe pilguga ringi, taustal päikeseloojang. See pilt jäi mitmel kütil mälusse.
Paraku jäid need mälupildid hundijahi ainukeseks jahisaagiks, kui mitte arvestada head tuju ja looduses viibides saadud energialaksu. Samas nagu jahimehed ütlevad: “jaht on jaht ja loomal peab ka õnne olema”. Seekord olid hundid kavalamad.
Jahist osalejate nimel suur tänu hundijahi organiseerijatele. See on suur ja raske töö, vedada lumes laiali ja erinevate pinnavormidega maastikul paigaldada lipud ja need hiljem kokku korjata. Respekt!
Jahi lõpetamine toimus esmatöötlushoone juures, kus austati jahisaaki ja puhuti jahisarve.
Ehkki seltskond oli mütanud karges külmas ja lumes terve päeva, ei olnud kellelgi väsimuse märke. Üks kütt ütles kaaslasele sõnad, mis jäid samuti päevast meelde: “sellise seltskonnaga läheks luurele, ja mitte ainult”.
Tänud kõigile Voka küttidele ilusa päeva eest!
Kivi kotti!
EJS
